• Jaga lugu:

    Mille järgi valib kaasaegne ettevõte büroopinda?

    Kuna konkurents on büroopindade hinnatasemed ühtlustanud, on valiku aluseks saanud kaks põhimõtet: esiteks töökeskkonna tänapäevasus ja mugavus ning teiseks keskkonnasõbralik mõtteviis.

    Kuigi viimasel kahel aastal on koroonakriisi tõttu tehtud palju kaugtööd, pole ettevõtjatel soovi büroopindadest loobuda. Vastupidi, töökeskkond on muutumas veelgi olulisemaks. Küll aga on näha, et büroopinda eelistatakse mitte osta, vaid rentida – see annab ettevõttele ruumivajaduse muutumise korral paindlikkuse ning vähendab haldusmuresid.
    Maamärgilised ärikvartalid ja disain
    Arhitekt Jaan Porti sõnul on Tallinna kerkimas büroohooneid, mis saavad teenäitajateks nii oma arhitektuurilt kui ka väliruumilt. Üheks selliseks maanteearhitektuuri näiteks toob ta Veerenni piirkonnas arendatava Avala kvartali, mille esimene büroohoone valmis möödunud sügisel. Porti sõnul on seal hästi läbi mõeldud, et hoone sobituks linnaruumi kolmel eri tasandil: lähedalt inimskaalas, sõidukiirusel möödudes ja ka eemalt vaadates. „Kõrghooned, mille kõrval on ümbritsevad majad oluliselt madalamad, paistavad linnapildis automaatselt välja, kuid peavad samal ajal sulanduma tänava tasapinnas ümbritsevaga kokku,” selgitas Port. Avala büroohoonete juures on märgiline ka hoonetevaheline väliruum ehk hubane siseaed.
    Uutes büroohoonete interjööris pööratakse varasemast rohkem tähelepanu disainile ja hubasusele, aga ka sellele, et töökeskkond ja lõõgastusvõimalused looksid koos orgaanilise terviku.
    Töötajad soovivad paindlikku töökorraldust ning eelistavad keskkonda, mis oleks isikupärane ja inspireeriv, soodustaks mõttelendu.
    Töötajate heaolu mitmekesises kvartalis
    Arhitekt Jaan Port tõi välja ka läbimõeldud planeeringu olulisuse – ka see on osa heast keskkonnast. Ettevõtetel peab olema võimalus luua soovi korral avatud kontor või jaotada ruum privaatseteks kabinettideks või tiimiruumideks.
    Seda näitas ka uuring, mille Kaamos Kinnisvara viis kevadel läbi büroopindade kasutajate seas. Uuringust selgus, et tänapäevastelt büroopindadelt oodatakse peamiselt avarust ja vaheldust – võimalust ruume ristkasutada ja töökohti jagada ning kasutada avatud ühisalasid.
    „Paindlik ruumikasutus ning nutikad lahendused on uueks normaalsuseks. Töötajad ei eelda enam niivõrd oma kindlat töökohta, vaid ruumi, kus saab segamatult keskenduda ning vajadusel kodukontori asemel käia. Lisaks on näiteks suletud koosolekuruumid järjest enam muutumas avatumateks puhkealadeks, kus saab korraldada nii väiksemaid kui suuremaid koosolekuid ning ka vabamas õhkkonnas sotsialiseerumist, millest valdavalt puudust tuntakse,“ tõi välja ettevõtte müügidirektor Kristo Kokk.
    Nüüdisaja ärikvartal peaks olema tervik, mis pakub lisaks töökohale olulisi teenuseid ning aitab sellega kokku hoida kvartalis töötavate inimeste aega. Olgu nendeks teenusteks siis spordiklubi, siseterviserajad, lõunarestoranid, pakiautomaadid, autopesula, rehvivahetuspunkt või elektriautode laadimispunkt. Kindlasti kuulub selle juurde ka hästi läbi mõeldud parkimislahendus.
    Keskkonnasõbralikud lahendused ja sertifikaadid
    Aina olulisemaks saab büroopindade kasutajate seas ka keskkonnasõbralik mõtteviis. „Kliendid eelistavad neid ettevõtteid, kus on jätkusuutlikud äritavad, kasutatakse säästvaid materjale ning arvestatakse energiatarbimise optimeerimise ja vähendamisega. Samamoodi on kasvanud roheluse trend, mis mõjutab töötajate meeleolu ja parandab siseruumides õhukvaliteeti. Populaarsust koguvad näiteks kontoriaiad, taimevaheseinad ja muu selline,“ kirjeldas Kristo Kokk uuringutulemusi.
    Keskkonda säästva mõtteviisi garantiiks on rahvusvaheliselt tuntud LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) keskkonnasertifikaat. See omistatakse hoonetele, mille projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on järgitud keskkonnasäästu ja säästva arengu põhimõtteid. Sertifikaat näitab ära, kui jätkusuutlik on hoone asukoht ja ehitus, kui tõhusad on vee- ja energiakasutus, milliseid materjale ja ressursse on hoone ehitamisel kasutatud ning kui mugavaks on hoone võimalik muuta seal viibivate inimeste jaoks.
    LEED Gold sertifikaati taotlevad ka Avala kvartali büroohooned Electra ja Polaris. Keskkonnasäästlikku mõtteviisi väljendavad nii spetsiaalsed ehitusmaterjalid, õhku puhastava membraaniga katusekate, oma päikesepark, väiksema veetarbimisega sanitaartehnika, kastmist mitte vajav välihaljastus, prügi sorteerimine, aga ka elektriautode laadimiskohad, mugavamad parkimiskohad madala CO-emissioonitasemega autodele ning turvalised rattahoiukohad ja pesemisruumid.
    Avala kvartalis valmib 2022. aasta suveks enam kui 22 000 m2 A-klassi büroopinda.
    12. korruselised büroohooned pakuvad paindlikku planeeringut ja teenused, mis hõlpsustavad tööpäeva ja hoiavad igapäevaselt kokku väärtuslikku aega. Olgu selleks mugav parkimine, 24/7 avatud spordiklubi, autopesula, pakiautomaat või maitseelamusi pakkuv lõunarestoran.
    Tutvu lähemalt www.avala.eu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
Börs: S&P 500 jõudis uue rekordini
Standard & Poor’s 500 indeks lõpetas teisipäeva uue rekordiga, head minekut näitasid tervishoiusektor ning Apple, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 indeks lõpetas teisipäeva uue rekordiga, head minekut näitasid tervishoiusektor ning Apple, vahendab Reuters.
Rootsist ähvardab tsemendikriis
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Kantsler Priskel tuleb ametist lahkuda
Nädal pärast peaministri mõista andmist, et sotsiaalministeeriumi juhtkonnas tuleb teha muutusi, teatasid ministeeriumi ministrid, et lahkuda tuleb kantsleril.
Nädal pärast peaministri mõista andmist, et sotsiaalministeeriumi juhtkonnas tuleb teha muutusi, teatasid ministeeriumi ministrid, et lahkuda tuleb kantsleril.