Alexela toob särtsutankla klientidele koju ja tööle kätte

Ta nendib, et Norra ja Saksamaa kogemuste põhjal toimub 90 protsenti elektriautode laadimisest kodus ja tööl ning seetõttu on oluline astuda juba täna see samm, et teha kodus ja tööl laadimine ka Eesti inimeste jaoks kättesaadavaks. „Selles on oma loogika, sest elektriauto laadimise jaoks ei pea spetsiaalselt tanklasse sõitma, vaid laadimine võiks toimuda ajal, mil autoomanik magab, töötab või on koosolekul. Tööandjate jaoks on elektrilaadijate paigaldamine nii töötajate kui ka külastajate parklatesse selge sõnumiga – tegemist on keskkonnast ja oma töötajatest hooliva ettevõttega.”

Ta lisab, et e-mobiilsus on saanud kiirema käigu sisse just sel aastal ning tänavapildis võib hoomata elektriautosid tunduvalt enam kui kunagi varem. Täna vurab Eestis teedel umbes 2200 elektriautot ja nende arv kasvab iga kuuga.

Kui kodu, töökoha ja teekonna tanklatega on asi selge, siis sihtkohaks võivad olla nii hotell, kino, kaubanduskeskus või mistahes söögikoht. Sõltuvalt asukohast on ka pakutavad laadimislahendused erinevad. Aeglaseks ehk mitmetunniseks laadimiseks sobib hästi aeg, mil auto on nagunii pargitud – olgu selleks laadimine näiteks kodus, tööl, hotellis või kinos. Teine on aga lugu maanteetrassil, mille jaoks on Alexela otsustanud rajada kuni 300-kilovatised ultrakiired laadimisjaamad, mis teevad Eesti e-mobiilsuses tõelist revolutsiooni, sest 100 km sõiduulatust annab sellises tanklas kõigest viieminutiline laadimine!

Eramaja omanikul on elektriauto laadimine üsna lihtne protsess, peab kontrollima üle elektrisüsteemi olukorra ja võimsuse ning saabki laadija paigaldada. Keerulisem on olukord korterielanikul, sest paraku enamasti ei ole korteriühistu huvitatud raha paigutamisest laadijatega seotud juhtmetaristusse, kusjuures lisaks rahale vajab selle rajamine kooskõlastusi ning vaba ruumi. Samuti ei ole mõtet võtta täna ühest kohast asfalt üles, aasta pärast ehitada laadimiskoht teise ning kolme aasta pärast kolmanda elektriauto jaoks. See võiks siiski toimuda planeeritumalt.

„Korteriühistute puhul tekibki küsimus, et kuidas laadimistaristut ehitada, isegi kui majaelanikud on andnud nõusoleku või keegi võtab kogu taristu rajamise eest maksmise enda peale. Kindlasti ei ole mõistlik vedada peakilbist iga kord personaalseid kaabeldusi, see on lihtsalt raharaiskamine,” annab Vaht nõu. „Palju mõttekam on leida parkla lähedale koht laadijatele jaotuskilbile ning sealt vastavalt vajadusele teha individuaalseid kaabeldusi. Jaotuskilbi hind koos targa koormusarvestiga on ligi 5000 eurot, kuid igat projekti tuleb siiski individuaalselt hinnata.”

Kui ühistus siiski laadijate rajamise osas kokkuleppele ei jõuta, tasub Vahti sõnul töötajal anda märku oma tööandjale. „Tõesti on hetkel elektrilaadijate rajamine plahvatuslikult kasvanud ning meil on praegu üle Eesti töös kümnete laadijate paigaldamine valdavalt just ettevõtetele, kes soovivad edendada e-mobiilsust. Täna ehitame välja enamasti 1-2 laadijat, aga vastavalt nõudluse kasvule saab neid alati lisaks panna. Samuti rajame Alexela laadimisjaamu rentimiseks, müümiseks või avalikuks kasutamiseks. Iga projekt on rätsepalahendus.”

Hea näitena toob ta välja Ericsson Eesti, kuhu Alexela paigaldas laadijad koguni 10 parkimiskoha tarbeks, millest saavad osa nii ettevõtte töötajad kui ka külalised. Teine suurepärane näide on pakiveofirma DPD, mis astub rohelisi samme diiselkaubikutelt elektrikaubikutele üleminemisel. „Kui ettevõttel on palju elektrilisi tööautosid, ei saa loota tanklates laadimisele, vaid neid on mõttekam laadida tööl kauba peale- ja mahalaadimise ajal ning öösiti, sest see hoiab kokku kallist tööaega ja muidugi ka raha. Täna oleme rajanud laadimispunkte DPD depoodesse Järvel, Viljandis, Jüris ja Tartus ning meil on rõõm olla abiks sellisele roheliselt mõtlevale ettevõttele, kes soovib, et nende autod ei reostaks linnaõhku ning töötaksid vaikse elektrimootoriga.”

Nii ühistute kui ka kontorihoonete ja kaubanduskeskuste puhul võib saada laadimisjaama ehitamisel pärssivaks asjaolekuks peakaitsme suurus ehk amprite arv. Alexela pakub tarka laadimissüsteemi, mis tähendab, et laadija ei võta majalt voolu ära kõige teravamal elektritarbimise ajal, vaid süsteem hoiab hoopis ise ära elektrisüsteemi ülekoormust, vältides samas üleliigseid investeeringuid kallite amprite juurdeostmiseks. Nutikas laadimissüsteem tagab elektrisüsteemi jätkusuutlikkuse, mõõtes igal ajahetkel hoone seadmete summaarset elektritarbimist ning vajadusel vähendab laadijate võimsust.

Lisaks on õige pea tulemas võimalus müüa elektrit auto akust tagasi elektrivõrku – Alexela laadijatel on see võimekus juba olemas, ent hetkel pole Eesti turul veel selliste akudega masinaid. „Seegi on suurepärane võimalus kokkuhoiuks. Näiteks võtta kella 18-20 vahel, kui elektri börsihind on piisavalt kõrge, akust elekter välja ning laadida uuesti aku täis öösel soodsa hinnaga. See nõuab standardi ISO 15118-20 vastuvõtmist, mis on hetkel veel töösolev protsess,” selgitab Vaht.

Alexela täislahendusteenus tähendab enamat kui lihtsalt laadija paigaldust. Sinna kuulub ka igapäevane laadimisjaama opereerimine, monitoorimine ja tööshoidmine. Eeliseks on see, et haldust ja tarkvarauuendusi saab teha kaugteel ning klienditeenindus on avatud 24 tundi ööpäevas seitse päeva nädalas.

Samuti korraldab Alexela lahendus mugavalt laadijate omanike jaoks kogu arvemajanduse, kompenseerides elektrilepingu omanikule elektriga seotud kulud ja korraldades arvelduse lõppkasutajatega näiteks tööandja parklasse pandud laadijaga. „Meie süsteem võimaldab nutikat arvelduslahendust, kus tööandja laeb näiteks oma autot oma laadijas nii-öelda tasuta, samas töötaja maksab oma elektrikulu eest ise. Samas kui tööandja soovib töötaja koju paigaldada laadija tööauto laadimiseks, organiseerime ka selle. Kogu arveldus toimub sarnaselt kütusekaardiga tankimisele – sama maksekaardiga saab laadimise eest tasuda nii avalikus tanklas kui ka kodus ja tööl. Meie kompenseerime töötajale tema koduse elektri ja esitame arve edasi tööandjale, kes arvelt näeb täpselt iga tehingu infot.”

Vaht nendib, et täna on e-mobiilsuses toimumas kaks revolutsiooni – esimeseks on 300-kilovatised superlaadijad Alexela poolt, aga teiseks autotootjate poolt loodud 800-voldise võimekusega akud, tänu millele on saanud võimalikuks laadida akusid erakordselt kiirelt. Lisaks võimaldavad Alexela poolt turule toodud laadijad jagada laadija sees olevat laadimisvõimsust 25 kilovati kaupa dünaamiliselt, intelligentselt ja automaatselt jaamas laadivate sõidukite vahel nii, et ükski auto ei pea teise järel ootama.

300-kilovatine laadija ja 800-voldine akusüsteem võimaldavad näiteks laadida akut 10%-lt 80 %-le kõigest 18 minutiga ning saada selle ajaga juurde peaaegu 300 km sõiduulatust. Alexela avas esimese maailma tipptehnoloogiaga uue laadija eelmisel kuul Tikupoisina tuntud Paiaristi tanklas, järgmisena tuleb 300-kilovatine laadimisjaam 2022. aasta alguses Sakku, töös on Jõgeva, Jõhvi ja Haapsalu jaamad ning samuti planeeritakse Via Baltica trassile Pärnu kanti elektriautode laadimise jaama, mille summaarseks võimsus on planeeritud koguni kuni 600 kilovatti.