Artikkel
  • Kuula

    Rohepöörde algatamise õppetunnid riigikantseleis

    Avaliku sektori organisatsioonis on rohepöörde algatamine kardetust lihtsam ja oodatust lõbusam seiklus, mida võib julgelt soovitada.

    Riigikantselei Rohetiigri meeskonna juht Krista Zibo osales strateegiapäeval, kus toimus töötuba teemal "Mida meie organisatsioonis kohe saaks rohepöördeks ära teha".
    Organisatsiooni keskkonnahoidlikumaks muutmine ehk rohepööre on riigikantseleis teemaks olnud pikka aega. Mõte muutus protsessiks siis, kui koostasime esialgse visiooni koos võimaliku lähenemise kirjeldusega. Sellest hetkest alates hakkas idee südameid võitma ja inimesed hakkasid reaalselt protsessi panustama.
    Meie visioon oli samal ajal lihtne ja keeruline: luua avaliku sektori rohepöörde toimiv mudel, muutuda ise ja pakkuda see võimalus ka teistele.
    Algusest peale oleme võidelnud kiusatusega võtta üks konkreetne idee ja tegeleda sellega. Näiteks panna kolleegid autode asemel keskkonnahoidlikumalt liikuma.
    Jäime siiski esialgsele ideele kindlaks, sest kohe tegevustesse tormamine on küll põnevam kui mudelite loomine, kuid kindlasti ei aita see kaasa süsteemsele lähenemisele. Seega keskendusime laiemale pildile ja võimaluste väljatoomisele.

    Riigikantselei kolm peamist leidu

    1. Keskkond on inimestele oluline ja keskkonna kestlikkuse olulisust enam selgitada vaja ei ole. Vaja on tuua esile kollektiivi ühisosa.

    2. Keegi peab tegema esimese sammu, teised tulevad kaasa.

    3. Häid mõtteid (mida tuleb palju) ja inimeste jõupingutusi tuleb struktureerida ja suunata. Nii on igal liigutusel rohkem mõju.

    Kas rohepööret on üldse vaja?

    Esimene hirm oli, kas rohepööret on üldse vaja. Suhtlemine inimestega aitas nagu tavaliselt. Selgus, et rohepööret ihkavad paljud ja vastuargumentideks on pigem mõistlikud vihjed konkreetsetele riskidele, mitte põhimõtteline vastasseis. See oli hea avastus ja kindlasti andis optimismi juurde. Sama hästi läks ka juhtkonnaga: selgus, et ka seal toetatakse rohepööret ja peetakse seda oluliseks. Toona ei osanud me vastata ainult küsimusele, kus me varem oleme olnud ja miks me pole VEEL seda kõike tegema hakanud.

    Kas kolm vaprat musketäri või võimas armee?

    Teine hirm oli seotud kolleegide suhtumisega. Kas nad on lihtsalt viisakad toetajad või hakkavad tegutsema? Tutvustasime oma mõtteid erinevates formaatides ja hakkasime kutsuma meiega liituma neid, kes tundsid selle teema vastu huvi. Nii sai kolmest nii palju, nagu käimasolevateks tegevusteks vaja oli. Ehk ligi kümme inimest.

    Bürokraatia, kuidas ilma selleta?

    Kui projektiga hakkas liituma aina rohkem inimesi, tekkis mitu paralleelset töövoogu. Erinevates formaatides mõtlesime tihti samade küsimuste peale, kulutades aega järjekordse tausta ja vahetulemuste selgitamisele. Eesmärk oli üllas: mitte langeda bürokraatia lõksu, kus uusi ideid ja värskust tapetakse koosolekute, tegevuskavade, vastutajate ja tähtaegadega. Kuid järjekordse küsimuse peale, miks need teised kolleegid tegelevad sama asjaga, mida ka me siin teeme (ehk milleks kogu see raiskamine), tuli tõdemus, et ilma bürokraatiata me (ka seekord) hakkama ei saa. Tekkisid suuremad meililistid, ühised arutelud, plaanid, töörühmad, tähtajad, vastutajad ja muud sellist. Bürokraatia viib edasi – see oli veel üks õppetund.

    Tulemustest

    Analüüsisime organisatsiooni keskkonnaaspekte kahel moel: arengustrateegia „Eesti 2035“ põhjal (tõlgendades strateegia osi rohepöörde kontekstis) ja organisatsiooni suutlikkuse hindamise kaudu (eeldades, et rohepöörde tegevusi saab integreerida organisatsiooni teistesse arendustegevustesse). Tulemuseks olid ideed, mida saame teha mitte ainult meie kontoris (rohelise kontori raames), aga ka põhitegevustes. Näiteks keskkonnaandmete integreerimine otsustusse, keskkonnamõjude hindamise võimalused jpm. Olgu siin mainitud, et hetkel on need veel tegevussuunad koos oma vastutajate ja tähtaegadega, aga me oleme otsustanud sellega tegeleda süsteemselt ja pikka aega.

    Soovitusi alustajale

    Kas rohepööret saab teha ise? Ikka! Raketiteadus see ei ole, kuigi mõnda jalgratast on mõistlikum ise mitte leiutada. Kindlasti oleks seda lihtsam teha juba olemasolevas raamistikus. Meil oli selleks Rohetiigri programm, mis pakkus kahesugust abi: metoodika (loogiliselt järjestatud õppepäevade kujul) ja mentori tugi. Kuidas neid kahte omavahel kombineerida, on väga individuaalne – ühele sobib rohkem üks, teisele teine, kolmandale kombinatsioon mõlemast. Meile oli palju abi programmi raames pakutud mentorist, kes aitas süsteemsust ja fookust hoida, vajaduse korral kritiseeris (leebelt ja viisakalt) ning selgitas ilmselgeid asju nii kaua, kuni see sai ilmselgeks ka meile. Aitäh sulle, Harri!
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.