Artikkel
  • Kuidas saavad riigiasutused ja eraettevõtted tugeva ärikeskkonna loomisel koostööd teha?

    Tallinnas toimunud konverentsil Tallinn Supply Chain Finance Summit 2022, kus käsitleti tarneahelate rahastamist, seda puudutavaid digiteenuseid ja era- ning riigisektori koostööd e-ärikeskkonna arendamisel, leiti et tugev Eesti e-ühiskond soosib siinsete ettevõtete välisturgude vallutamist finantssektoris. Nii Supplierplus kui ka Lever ID on selle elavaks tõestuseks.

    Konverentsi avateema keskendus reaalaja majanduse arendamisele, sellele, kuidas riik saab koos erasektoriga luua hästi toimiva ärikeskkonna, tuginedes digilahendustele ja ühiselt välja töötatud standarditele. Paljuski on Eesti seejuures muu maailmaga võrreldes innovatsiooniliider e-lahenduste loomisel, sest tänu avaliku sektori arengule suudavad siinsed finantsettevõtted oma lahendust ka teistesse riikidesse viia.
    Kui Eesti ärikeskkonnas on digilahendustele toetumine juba eelduslik, siis paljudes riikides on seonduv taristu ja sellesuunaline mõtlemine alles esimesi samme tegemas. Ometi on paljud riigid hakanud digiturvalisuse suunal senisest efektiivsemalt tööle ning uuema krüptograafia poole juba vaatama. Kvantarvutite areng seab ohtu tänased krüptograafilised turvameetmed ja paljud riigid soovivad panustada tehnoloogiale, mis suudavad sellele riskile vastu seista. Näiteks Lever ID tänane lahendus on selles vallas üks turu turvalisemaid.

    Eesti digisüsteemid on teistele eeskujuks

    Kuigi paljud Euroopa pangad mõistavad digitaliseerumise vajadust, siis on vanad harjumused ja mõttelaadid visad kaduma. Ian Brown Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast märkis, et pank toetab finantssektori digitaliseerimisele panustades nii tehnoloogiate kasutuselevõttu kui digioskuste omandamisesse. See on oluline vundament, millele edasised tegevused ehitada.
    SupplierPlus arendusjuhi Uve Poomi sõnul on huvitavaks näiteks Ukraina. „Seal on umbusklik ärikeskkond, kus kõik on varmad kasutama paberkandjal dokumente, templeid, allkirju ning notariaalseid koopiaid. Ehk teisisõnu on äri väga bürokraatlik,“ selgitab Poom.
    Selleks pole tema hinnangul tegelikult vaja isegi Ukrainasse minna, samamoodi käituvad näiteks paljud finantsasutused Lätis, Leedus ja Poolas, kus ollakse vanades mõttemallides kinni. „Kui minna oma digilahendustega Eesti panka, siis tekib alati küsimus, kuidas me saaksime paberimajandusest hoiduda. Teistel turgudel ollakse küll digitaalsetest dokumentidest küll teadlikud, kuid küsitakse ikkagi, kas paberdokumente ka saaks,“ tõi Poom näite.

    Terve maailm kahe klikiga turvaliselt panka

    Digitaalse ärikeskkonna arendamisel on olulisel kohal ka elektrooniline identiteet, mis aitab internetis turvaliselt toimetada.
    Eestist asub maailma vallutama uus lahendus Lever ID, mis viib meile ammu tuttavad digiallkirjad ka laia maailma. Funktsionaalselt sarnaneb Lever ID Smart-ID-le, ent erinevus on sisus. Kui olemasolevad digitaalse identiteedi teenused kasutavad 1970ndatel aastatel loodud krüptograafiat, siis Lever ID tugineb märksa uuemale matemaatikale - Edwardsi kõveratele.
    Ettevõtte tegevjuhi Oskar Poola sõnul on digituvastusele erinevaid põnevaid lähenemisi. Indias näiteks käib digituvastus nii, et inimestele antakse kaart QR koodiga, millega ta läheb panka kui laenu tahab. Inimene tuvastatakse sõrmejäljelugeja ning silmaiirise tuvastuse abil. Samas on seal äsja lahvatanud suurem identiteedivarguse skandaal, kuivõrd lahendus ei kaitse isikuandmeid.
    Eesti lähenemine on aga ehitatud krüptograafia peale, nii nagu 80 protsendil maailmast. „Krüptograafia on oma olemuselt matemaatika, otsime keerulisemaid matemaatilisi probleeme, mis muudaks arvutitele nende lahendamise pea võimatuks. Kui Eestis laialt kasutusel olev Smart-ID on üles ehitatud nii, et igal inimesel on üks privaatne ja üks avalik võti, siis Lever ID on seda veelgi edasi arendanud nii, et võtmed on poolitatud ning igal ajahetkel pole kunagi üheski seadmes üht tervet võtit ehk teisisõnu on nüüd digiidentiteeti ülikeeruline lahti murda,” avaldas Poola, kelle hinnangul on suurim väljakutse hetkel muutuda usaldusväärsuse teemusepakkujaks. „Iga digiallkiri annab tõestuse, et viibisid seal ja allkirjastasid midagi. Digiturbel jääb maha rada, mida vaadata. See on mõnel juhul nimetatud teenuse puhul isegi tähtsam, kui usaldus teenusepakkuja vastu. Täna võime öelda, et Lever ID on üks turvalisemaid lahendusi turul ja tõenäoliselt oleme tulevikus sama levinud kui Google ID.”

    EBRD Baltikumi juht Ian Brown: finantssüsteemi digitaliseerimine on meie jaoks üks prioriteete

    EBRD on teinud suuri pingutusi digitaalse transformatsiooni toetamisel arenevatel turgudel. Ühest küljest toetatakse uute IT-süsteemide juurutamist finantssektoris, ent teisest küljest ka inimeste digipädevuste tõstmisega.

    Üllas eesmärk on ülemaailmsete standardite väljatöötamine, et näiteks eri riikide digitaalsed allkirjad kehtiksid ka piirideüleselt. Et poleks eraldi piirkondi, vaid üks ühtne tervik. “Ühest küljest aitas pandeemia selle eesmärgi saavutamisele kaasa, tekitades vajaduse uut tüüpi kommunikatsiooni järele. Teisalt aga suurenesid veelgi lõhed juba arenenumate ning digilahendusega alles tutvuvate riikide, linna- ja maapiirkondade vahel,” sõnas Brown.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Liina Kersna jääb ametisse Valitsuses ei tohi alla 7 liikme
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.