Artikkel
  • Kuula

    Jätkusuutlikumad sisepõlemismootorid? Jah, see on võimalik

    Kaasaegsed sisepõlemismootorid on hea näide sellest, kuidas saab muuta vanemaid tehnoloogiaid säästlikumaks. Tänased sisepõlemismootorid on tõhusamad kui kunagi varem ning tootjad näevad vaeva, et leida veelgi loodust säästvamaid lahendusi. Mootoritehnoloogia kallal on aga töötatud aastakümneid, mistõttu on suurte arenguhüpete tegemine aina keerulisem ning eesmärkide saavutamine nõuab üha moodsamaid lahendusi.

    Sisepõlemismootor (Shuterstock)
    Populaarsemaks muutuvad hübriidajamid, mis liidavad sisepõlemismootorite võlud ning elektrifitseerimise võidukäigud. Tavalise sisepõlemismootoriga tuleb ühel hetkel säästlikkuse piir ette, kuid hübriidajamiga on võimalik saavutada silmapaistvaid tulemusi. Nii näiteks tarbib üle 2,5 tonni kaaluv Range Rover Sport luksusmaastur – mille südameks on 3-liitrine turbolaadimisega pistikhübriidajamiga bensiinimootor – tehniliste andmete kohaselt keskmiselt ühe liitri kütust saja kilomeetri kohta. Lisaks sellele lubab uudne tehnoloogia ainuüksi elektri jõul läbida kuni 113 kilomeetrit (WLTP).
    Range Rover Sport (tootja foto)
    Tänu efektiivsele ajamile jääb ka Range Rover Sporti CO2 heidete kogus alla 20 grammi kilomeetri kohta, mistõttu pääseb mudel paljudes riikides saastemaksust. Tänu elektrilisele sõidurežiimile saab sellega sõita vaid rohesõidukitele mõeldud piirkondadesse, mida rakendatakse aina enamates riikides. Sõiduki sooritus sealjuures ei kannata: luksusmaasturi P440e mudeliversioon arendab 420 hobujõudu ning 620 Nm pöördemomenti, P510e mudeliversioon 510 hj ning 700 Nm.
    Elektritehnoloogiaga võib saavutada kunagi uskumatuna tundunud tulemusi. Mida saab aga teha olukordades, kus elektrit kasutada ei saa?
    Range Rover Sport (tootja foto)

    Tuttavaid lahendusi täiendatakse pidevalt

    Hübriidtehnoloogiad on küll aidanud viia sisepõlemismootorid järgmisele tasemele, kuid elekter pole ainus viis auto tõhusamaks muutmisel. Kaasaegsete sisepõlemismootoritega tehakse märkimisväärseid edusamme ka elektri poole vaatamata. Heaks näiteks on tänapäevased diiselmootorid: Jaguar E-PACE’i 165 hobujõudu arendava 2-liitrise diiselmootori kütusekulu jääb 6,5 liitri juurde saja kilomeetri kohta, samas veel paar aastakümmet tagasi võistlesid sarnase mahuga mootorite tootjad selle üle, kes suudab esimesena saavutada keskmiseks kütusekuluks alla 10 liitri saja kilomeetri kohta.
    Jaguar E-PACE (tootja foto)
    Sisepõlemismootorite kütusejanu ja saaste vähendamiseks rakendatakse ellu uusi teadmisi ja täiendatud tehnoloogiaid. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autoeriala õppejõu Priit Auväärti sõnul on eesmärk suurendada mootorite tõhusust ja vähendada kütusekulu, langetades kokkuvõttes nii ka reostust.
    „Näiteks muudetakse põlemisprotsessi juhtimist täpsemaks, tagades nii, et silindrisse jõuab õigel hetkel täpselt õige kütuse-õhu vahekorraga segu. Seejuures kontrollitakse täpsemalt ka põlemise kiirust ning kõike muud mootoris toimuvat. Need tegevused ei ole küll otseselt midagi uut, aga oma eesmärkide saavutamisel muututakse lihtsalt aina täpsemaks ja osavamaks,“ märkis Auväärt ja lisas, et täienenud tõhusust aitab saavutada ka klappide töö täpsem juhtimine. „See võimaldab silindrit ettenähtud ajal täpsemalt ja kvaliteetsemalt täita.“
    Uuema lahendusena mootorite jätkusuutlikkusest tõi õppejõud välja GPF-i ehk bensiinimootori tahmafiltri. „Otsesissepritsega mootorite segumoodustus ja põlemine on väga keerukas protsess. Sellega tuleb hakkama saada väga lühikese aja jooksul, tagada tuleb kütuse aurustumine ja segunemine õhuga ning oluline on ka see, et segu põleks kiirelt ja täielikult. Kuna mootor ei tööta kogu aeg ideaalrežiimil, tekib paratamatult kõrvalprodukte ja jääkosakesi ning just neid aitavad tahmaosakeste filtrid heitgaasidest eemaldada,“ räägib õppejõud.

    Euro 7 ootel

    Auväärt rõhutas, et tootjad ei piirdu vaid olemasolevate tehnoloogiate täiustamisega, vaid otsivad tõhususe parandamiseks ka uusi võimalusi. Näiteks püütakse langetada mootoris põlemistemperatuuri, et vähendada tekkiva lämmastikoksiidi kogust ning soojusenergia kadu. Uute lahenduste leidmist nõuavad ka uued regulatsioonid ning õppejõu sõnul saab lähitulevikus määravaks see, milliseks kujunevad Euro 7 nõuded.
    Hetkel on uued reeglid veel arutluse all, kuid meediast on juba jõudnud läbi käia viited, et värske standard võib sisse juhatada sisepõlemismootorite viimase põlvkonna. „Kindlasti kooskõlastatakse nõuded ka tootjatega. Seega ühelt poolt toob Euro 7 raamistik uued reeglid, teisalt näitavad need, milliseid võimalusi näevad tootjad ise sisepõlemismootorite saaste vähendamiseks,“ ütles Auväärt.
    Eelnevat arvesse võttes võib tekkida küsimus, milline on sisepõlemismootorite pikaaegne väljavaade. Üha enam autotootjaid on teada andnud, et lõpetavad sisepõlemismootorite tootmise juba järgmisel kümnendil ning mõned veelgi varem. Mainekas autotootja Jaguar hakkab juba kahe aasta pärast tootma vaid elektriautosid.
    Jaguar E-PACE (tootja foto)

    Kõik sõltub elektriautode edust

    Auväärt ei kahtle, et fossiilkütustel töötavate mudelite tootmine ja kasutamine jätkab langustrendi. Samas sõltub languse kiirus sellest, kuidas kulgeb elektriautode ning akutehnoloogia areng. „Akude tootmine nõuab piiratud loodusvarasid, mis tõstab arusaadavalt ka hinda. Samas tehakse selles valdkonnas palju tööd, et saavutada läbimurre ja võtta kasutusele märkimisväärselt soodsamad tehnoloogiad. Kui elektriautode hinda oleks võimalik niimoodi alandada, juhataks elektriautode müügitempo tõus sisse sisepõlemismootorite turult kadumise.“
    Auväärt näeb siiski kõige realistlikuma tulevikustsenaariumina erinevate jõuallikate üheskoos kasutamist. „Öeldakse, et kõiki mune ei tasu hoida ühes korvis. Ma arvan, et tulevikus ongi pilt autoturul päris kirju. Meie teedel on nii elektriautod, hübriidautod kui ka vesinikkütusel liikuvad sõidukid ning kõige selle kõrval muutuvad sisepõlemismootorid oluliselt rohelisemaks. Viimase puhul mängivad olulist rolli ka biokütused, mis aitavad CO2-heitkoguseid veelgi vähendada."
  • Hetkel kuum
Peeter Tammistu: ja siis ma mõtlen – kuidas leida küsimused õigetele vastustele
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Balti börside IPOd: kellega tasub kaasa minna ja kellega mitte
Investorid leiavad sageli tee investeerimiseni just väärtpaberite esmaemissioonidel. Enamiku IPOde tootlus muutub siiski pikemas perspektiivis negatiivseks ning investorid peavad hoolega hindama, kas ja millises mahus neil osaleda, et tagada soovitud tulemus. Milliste tunnusjoonte järgi otsust teha?
Investorid leiavad sageli tee investeerimiseni just väärtpaberite esmaemissioonidel. Enamiku IPOde tootlus muutub siiski pikemas perspektiivis negatiivseks ning investorid peavad hoolega hindama, kas ja millises mahus neil osaleda, et tagada soovitud tulemus. Milliste tunnusjoonte järgi otsust teha?
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Eesti raketid Ukrainale pole vanaraud. Ütleme seda rahulikult
Jutt sellest, kuidas Eesti annab Ukrainale relvaabi pähe vanarauda, lõhnab vängesti infosõja lahingu järele. Aitab konstruktiivselt ja vilunult selgituste jagamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jutt sellest, kuidas Eesti annab Ukrainale relvaabi pähe vanarauda, lõhnab vängesti infosõja lahingu järele. Aitab konstruktiivselt ja vilunult selgituste jagamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.