Artikkel
  • Lamekatuse remont ja renoveerimine

    Foto: Evari Ehitus

    Eestis ehitatakse ja renoveeritakse ligi 1 miljon ruutmeetrit lamekatust aastas. Parematel aastatel on see number ilmselt märgatavalt suurem.

    Kogu taasiseseisvumise ajal on ehitatud ja renoveeritud kinnitamata andmetel üle 30 miljoni ruutmeetri lamekatust (võimalik, et üle 40 miljoni).
    Arenenud riikides (eelkõige Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal) on tugevad ja stabiilsed katusehituse traditsioonid. Seal on aastakümneid kasutatud ja edasi arendatud vastavaid norme, tehnilisi reegleid, standardeid ja rakendusjuhiseid ning ehitatud pikaajalise kestvusega katuseid. Isegi Skandinaavia jääb neist kahjuks maha, eriti Soome.
    Arenevates riikides nagu ka Eestis ei ole olnud sellist stabiilsust. Viimase 40 aasta jooksul on toimunud suured järsud muudatused ja arengud, eelkõige üleminek nõukogudeaegsetelt juhenditelt Soome omadele ja rahvuslike standardite loomine. Võib öelda, et igal kümnendil on meie lamekatuste ehitus elanud üle olulisi muudatusi. Seepärast erinevad meie katuselahendused ja kasutatavad materjalid oluliselt sellest, mida teevad arenenud riigid.
    Meie piirdetarindite vähene kestvus algab üldjuhul alussüsteemist, nõrkadest projektidest nii uusehitustes kui ka renoveerimises ja suhteliselt nõrga ning vähe võimalusi pakkuva Soome oskusteabe n-ö pimesi järgimisest.
    Kahjuks on arenevas riigis ka majanduslikud võimalused korraliku suure kestvusega katuselahenduse ehitamiseks oluliselt piiratumad kui arenenud riikides. Seepärast on paljud meie katused oluliselt väiksema kestvusega lahenduste ja kesisema materjalivalikuga kui Kesk-Euroopas.
    Probleemsete katuste ekspertiisid võib meil sageli kokku võtta kolme sõnaga: odava katuse (fassaadi) sündroom.

    Vanade katuste seisund

    Nõukogudeaegse hüdroisolatsiooniga katuseid on alles üksikuid ja needki enamasti tühjalt seisvatel hoonetel. Kasutuses olevad hooned on enamasti kaetud uue kaasaegse hüdroisolatsiooniga või koguni lisasoojustusega.
    Üheksakümnendatel ning sajandi esimesel kümnendil ehitatud ja renoveeritud katuste hüdroisolatsiooni ressurss on ammendunud või ammendumas, samuti sajandi esimestel kümnenditel väga madala kvaliteediga odavmaterjalidega kaetud katustel. Selle aja katused vajavad kindlasti põhjalikku ja asjatundlikku ülevaatust.
    Lamekatused, mis võiksid kesta 40–70 aastat, kestavad säästumaterjalide ja lahenduste tõttu 15–30 aastat.
    Lubamatult palju on meil probleemseid ja või väikese kestvusega rõdusid, katusterrasse, käidavaid, liigeldavaid ja rohekatuseid, mis on projekteeritud ja ehitatud vastavat oskusteavet tundmata. See vajaks eraldi artikliseeriat.
    Kõik eeltoodu ja lisaks veel suur huvi päikesepaneelide paigaldamiseks tekitab lähiajal olulise nõudluse olemasolevate lamekatuste remondiks, kapitaalseks renoveerimiseks või ümberprojekteerimiseks/-ehitamiseks.

    Pindpaigaldised ja päikesepaneelid (PP)

    Katuste remonti või renoveerimist planeerides tuleb arvestada, et viimasetel aastatel on aktuaalseks muutunud päikesepaneelide (edaspidi PP) ja energiatootmise alade paigaldamine katustele.
    Seega enne katuse remonti peab teadma, kas järgnevatel kümnenditel soovitakse katusele paigaldada PP-paneele või mitte. Vastavalt sellele tuleb projekteerida kas koormatud või vaid lume ja hoolduskoormusele arvestatud lamekatusetarindi lahendus.
    Võib välja öelda, et meil 30 aasta jooksul ehitatud ja renoveeritud enam 30 miljonist ruutmeetrist katusest alla 1 miljoni ruutmeetri võivad olla sobilikud rasketele pindpaigaldistele. Arvestataval osal lamekatustega hoonetest ei ole kandetarindid suure lisaraskuse tarvis piisava võimekusega. Suur osa hooneid, kus kandetarindi kandevõime on piisav, ei ole katusetarindid projekteeritud ja ehitatud talumaks raskeid pindpaigaldisi.
    Selgitus: Pindpaigaldis on vahetult lamekatuse pinnale toetuv raske seadeldis (jahutus- ventilatsiooni agregaat, päikesepaneel, antennid vms).
    Paljudes tänasel päeval projekteerijate töölaual või juba ehitaja kätte jõudnud projektides ei ole lamekatusetarindeid arvestatud talumaks raskeid pindpaigaldisi.
    Eestis kasutatakse Soome eeskujul kihilist katusesoojustust ja väikese survetugevusega soojustusmaterjale, põhiliselt EPS-vahtplasti ja mineraalvilla. Paljudel sellistel katustel on tekkinud ebaühtlased vajumid. Meie mineraalvillast põhisoojustus on üldjuhul survetugevusega 30 kPa ja EPS 50–60 kPa.
    Meil kasutatakse põhisoojustuse peal hüdroisolatsiooni aluseks tavaliselt 50–60 kPa survetugevusega mineraalvillaplaate. Õhukesi villaplaate nõutakse ka PIR- (polüuretaan) põhisoojustuse peale, lisaks veel mineraalvillast tuletõkkesektsioone, mida Kesk-Euroopas ei tehta.
    Selliseid väikese koormustaluvusega materjale ei lubata Kesk-Euroopas isegi mitte ainult lume- ja hoolduskoormusega katustele. Saksamaal näiteks on mineraalvilla minimaalne survetugevus hoolduskoormusega katusel 60 kPa, EPS aga 100 kPa kogu soojustuse paksuselt. Mingeid erineva survetugevusega soojustuse ülesehitusi ei tunnistata. Pindpaigaldistega katusel peab mineraalvilla survetugevus olema minimaalselt 70 kPa.
    Seega enamik meie olemasolevaid katuseid ja ka need, mida tänasel päeval ilma vastavat oskusteavet tundmata projekteeritakse ja ehitatakse, ei sobi raskete pindpaigaldiste (näiteks PP) aluseks. Suuremale osale katustele saab PP paigaldada vaid aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollaritele, mitte katusekatte peale ega selle külge.
    Katuse pinnale võiks PP paigaldada vaid uutele ja suure koormustaluvusega katustele. Isegi uued ainult hoolduskoormusele projekteeritud katused vajavad PP paigaldamiseks ülevaatust, vajadusel uuringuid ja avamisi ning tõenäoliselt ulatuslikku uuendamist/ümberehitamist.

    Lamekatuste põhilised vead ja enneaegse vananemise põhjused

    Halvasti renoveeritud ja hooldamata katusel on kihtide vahel vesi. Selline hüdroisolatsioon tuleb eemaldada.Foto: Alo Karu
    Paljude katuste probleemiks on tehniliselt nõrgad liited või niiskustehniliselt sobimatud lahendused. Alljärgnevalt mõned näited:
    Bituumenrullmaterjali (MBR) ülespöörded vertikaalpindadele peaksid olema kahekihilistes lahendustes kahekordsed. Paljudel vanematel katustel on need ühekordsed.
    MBR kahekihilised lahendused ja nende kahekordsete ülespöörete kihid ei ole omavahel ja alusega kontaktnakkes ning kihtide vahele satub niiskus ja vesi.
    Plastrullmaterjalidega (näiteks PVC, TPO) kaetud katustel on probleemiks samuti tehniliselt nõrgad liited.
    Paljude katuste parapetid projekteeritakse ja tehakse märgadest materjalidest (kergplokid), soojustatakse niiskustundliku mineraalvillaga ja kaetakse OSB-plaadiga. Hüdroisolatsiooni ülespöörded parapetile lõpetatakse väliservas servaplekiga, mida ei aktsepteeri üldtuntud standardid, kvaliteedinõuded, rakendusjuhised ja tehnilised reeglid ega rullmaterjali tootjad.
    Paljud rullmaterjalist hüdroisolatsioonide ülespöörded vertikaalpindadele on ülaservas kindlustamata ja tihendamata. Meil kindlustatakse ülespöörete ülaserva sageli õhukese plekiribaga, mis kinnitatakse iga 500–1500 mm järel ja selle ülaserv „tihendatakse“ pealemääritud kätte juhtuva silikooniga. Kesk-Euroopas tehakse seda vähemalt 1,5 mm surveliistu ja spetsiaalse mastiksiga.
    Läbiviikude veetiheduse tagamiseks ei kasutata mitte spetsiaalseid tihendeid, vaid tehakse need veetihedaks hüdroisolatsiooniribadega.
    Tuulutatavatele fassaadidele tehakse hüdroisolatsiooni ülespöörded fassaadikatte peale, mitte ei viida selle taha.
    Õhekrohviga kaetud fassaadi liitsüsteemidele (SILS) tehakse ülespöörded krohvi peale, mitte ei ehitata fassaadi alaserva välja vajalikku alust või tehakse see niiskustehniliselt ebapädevalt.
    Katuse ehitusel ja renoveerimisel kasutatakse odavaid nn idablokis toodetud tarvikuid, ka katuselehtreid, mille kvaliteet, seda enam kestvus, jätavad soovida. Osa neist tuleb välja vahetada ammu enne katuse ressursi lõppu.
    Läbiviigud sageli improviseeritakse (näiteks sisekanalisatsiooni torudest), mis ei talu UV-kiirgust, peaks kasutama spetsiaalseid tööstuslikult toodetud läbiviike.
    Kommunikatsioonišahtid ehitatakse odavust taotledes niiskustehniliselt ebapädevalt puidust, vineerist või OSB-plaadist – materjalidest, mis ei sobi umbsesse niiskesse keskkonda. Seepärast tekivad katuse tilkumisprobleemid ja šahtide mädanemine juba esimesel ekspluatatsiooniaastal. Sageli tuleb šahtid lammutada ja uuesti ehitada juba 5–10 aasta jooksul.
    Kasutatakse odavaid idaturul valmistatud või natuke paremaid Soome eeskujul või endises idablokis toodetud katuseluuke, suitsueemaldusluuke ja katuseaknaid, mille veetihedus, niiskustehniline toimivus, kasutusmugavus, -ohutus ja kestvus jätavad soovida.
    Kõiki eeltoodud nõrkade tehniliste lahenduste vead ja puudused ei avaldu kahjuks kohe, vaid aastate jooksul.
    Eeltoodu tingib sageli enneaegsed katuse remondi või koguni ulatusliku ümberehituse vajaduse. Ei ole midagi haruldast, kui ulatuslikud remondid tuleb ette võtta juba esimesel 5–15 ekspluatatsiooniaastal.
    Korralikult kvaliteetmaterjalidega, sõlmlahenduste ja tarvikutega ehitatud lamekatus kestaks üle 50 aasta ning vajaks vaid hooldust ja selle käigus vähest remonti (mastiksite uuendamine, mõned lappimised).
    Säästulahedustel on oluliselt suurem remondivajadus ja uuendamise vajadus jõuab kätte varem. Kõik see tekitab täiendavat keskkonna reostust.

    Katuse remondi või uuendusega venitamine

    Katuse remondi või renoveerimisega venitatakse Eestis lubamatult kaua. Vananenud katuse all tegutsemine ja elamine on väga kõrge riskiastmega tegevus. Ulatuslike probleemidega vananenud kattega katustel, mis sisuliselt karjuvad vähemalt uue hüdroisolatsiooni järele, piirdutakse aastaid lappimisega.
    Kõige markantsemad on juhud, kus piirdetarindite remondiga venitatakse nii kaua, et töövõtjad keelduvad mõttetut lappimise ja parandamise jätkamisest. Kindlustusfirmad aga keelduvad kahjude hüvitamisest, kuniks katus on korda tehtud. Omanikud aga otsivad endiselt odavalahendusi ja võimalusi, kuidas remondilahendus edasi lükata.

    Hooldus

    Eestis puudub hoone omanikel praktiliselt hoolduskohustus. Aastate jooksul on katuste hooldus paranenud ja korralikult hooldatud hoone või hoonekompleksi katus ei ole enam haruldane. Siin on oma osa katuseettevõtetel, kes koos tööga annavad katuse hooldusjuhendi, mille järgimisest sõltub garantii. Katuse hoolduslepinguid on siiski veel vähe ja paneb imestama, millise piirini on mõned omanikud võimelised käest ära laskma nii oma ärikinnisvara kui ka elamuid. Lubamatult sageli näeb pikka aega umbes olnud äravoolusüsteeme ja prahti täis katuseid. Pikemat aega hoolduseta katusel kipub vohama sammal, hiljem ka rohi, põõsad ja puud, mis aja jooksul kahjustab hüdroisolatsiooni.

    Kuidas teha katuse remonti või uuendamist

    Katuste remondieelsed ülevaatused ja avamised
    Katuste ja fassaadide remondi või uuenduslahenduste andmiseks on vaja olemasolev üle vaadata ja hinnata selle tehnilist seisukorda, niiskustehnilist toimuvust ja vajaduse korral jääkressurssi.
    Paljud katused vajavad põhjalikke uuringuid, eriti need, millele soovitakse paigaldada lisasoojustust ja/või PP.
    Uuringud tähendavad ka ulatuslikke katuse avamisi. Katuse ülevaatus tuleks dokumenteerida kas ülevaatuse aktina või tellida vastav eksperthinnang.
    Uuringuid peaksid läbi viima eriala asjatundjad, kes omavad ülevaadet erineval ajal kasutatud materjalidest, katuseehituse traditsioonidest ja tehnilistest lahendustest ning kes teavad erineval ajal ehitatud katuste nõrku kohti. Üldehituse eksperdid, projekteerijad ja järelevalve insenerid, kes tunnevad piirdetarindeid pealiskaudselt, oskavad heal juhul leida katuse vead, kuid ei oska anda pädevaid tehnilisi lahendusi nende parandamiseks.
    Meie eksperdid pööravad liigselt tähelepanu ebaolulistele kõrvalekalletele Soome rakendusjuhistest, oskamata hinnata, mis mõjutab katuse kestvust ja mis mõjutab seda vähe: Näiteks:
    1. Madalad lombid katuse pinnal, mille mõju katusele ja selle kestvusele on tühine (teema, mis on Eestis tohutult üle tähtsustatud).
    2. Kõikvõimalike lamekatusetarindite (sh ammu väljakuivanud olemasolevate) lamekatuste iga hinna eest „tuulutamine“, omamata ettekujutust, mida tuulutus tegelikult tähendab ja kuidas see toimib.
    Katuse remondilahenduse projekteerimine
    Peale katuse uuringuid tuleks koostada asjatundjate poolt projekteerimise lähteülesanne.
    Täiendavad kihid ja pindpaigaldised muudavad katuse niiskusrežiimi, mida tuleks enne remondilahenduse andmist kontrollida vähemalt 1 D staatilise niiskusrežiimi arvutusega.
    Kui katusel muudetakse tehnilisi parameetreid (näiteks paigaldatakse lisasoojustus), tuleb tellida renoveerimisprojekt asja tundvalt projekteerijalt, mitte üldehituse projektbüroodelt, ammugi mitte arhitektidelt. Pädeva remondi või renoveerimisprojekti saab koostada vaid piirdetarinditele hästi tundev projekteerija, keda Eestis on väga vähe.
    Kui katuse tehnilisi parameetreid oluliselt ei muudeta, tuleks tellida asjatundjatelt tööde teostamise tehnilised tingimused, mille koosseisus oleks tööde loetelu, tööde teostamise üksikasjalik tehniline osa, materjalide kvaliteedinõuded ja hooldusjuhend.
    Meie renoveerimislahendustele orienteeritud nn projektikombinaadid, kes ei ole tegelikult piirdetarindite alal eriti pädevad, produtseerivad massiliselt odavlahendusi koos odavmaterjalidega, mida ehitajal on küll mugav ja soodne ehitada, kuid need ei ole orienteeritud kestvusele.
    Elamute, büroohoonete ja ühiskondlike hoonete katused tuleks projekteerida ja ehitada kestvusega vähemalt 50 aastat. Tööstus- ja ärihoonetel vastavalt kavandatud hoone elueale. PP koormatud katused peavad kestma vähemalt 30 aastat. Suure kestvusega katuseid saavad projekteerida vaid erialaspetsialistid, kes tunnevad erinevaid lahendusi ja materjale ning teavad nende orienteerivat kestvust.
    Tavaprojekteerija või arhitekt vajab selleks eriala asjatundjast konsultanti. Suure kestvusega materjalide nõudmine projektides ja nende jõudmine reaalsesse ehitusse eeldab mahuka ja tehniliselt põhjaliku seletuskirja koostamist.
    Valmisprojekt tuleks üle vaadata samuti eriala asjatundjate poolt, mitte üldehituse projekti ekspertidel, kes kipuvad teadmatusest heaks kiitma puudulikud (koguni ebapädevad) lahendused või oskavad vaid hinnata nende vastavust/mittevastavust suhteliselt nõrgale, oma turule orienteeritud ja vähe võimalusi pakkuvale Soome oskusteabele.
    Katuse remont või renoveerimine
    Katuse remondi tegijaks tuleks valida pikaajaliste kogemustega tugev insenertehnilise personaliga, hea väljaõppega töömeeste/-naistega, lamekatustele orienteerunud katusehitusettevõte, kellel võiks tänasel päeval olla enam kui kümneaastane erialane kogemus.
    Aastaid tegutsenud katuseehitusettevõttel on olemas kogemused nii nõukogudeaegsete, taasiseseisvumise järel valminud hoonete kui ka uusehitiste erinevate katuste ja lahenduste ehitamise kogemus ning erineva kvaliteediklassiga materjalide ja tarvikute kasutamise kogemus.
    Katuse remondi ja renoveerimise üle peaks järelevalvet teostama samuti erialase ettevalmistusega spetsialist, kes oskab võimalikud „üllatused“ kohapeal lahendada, mitte üldehituse universaalne järelevalve, kes „tunneb ehitust vundamendist võtmeni“ ja peab probleemid delegeerima projekteerijale, kes on sageli samuti üldehituse konstruktor või koguni arhitekt.
    Korralik ja suure kestvusega katuse remondi või renoveerimislahendus saab valmida ainult kõigi osapoolte heas koostöös.
    Vaata ka www.evari.ee
  • Hetkel kuum
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Facebooki emafirma ületas ootusi ja valmistas pettumust üheaegselt
Facebooki emafirma Meta teatas kolmapäeval oma esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute ootusi. Samas avalikustas ettevõte teise kvartali prognoosi, mis valmistas investoritele pettumust ning viis aktsia pärast börsi sulgemist üle 10% langema, vahendas Yahoo Finance.
Facebooki emafirma Meta teatas kolmapäeval oma esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute ootusi. Samas avalikustas ettevõte teise kvartali prognoosi, mis valmistas investoritele pettumust ning viis aktsia pärast börsi sulgemist üle 10% langema, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.