Katus enne külmade tulekut korda! Viis ohumärki, mida katuse puhul tähele panna

Kuna lamekatust maapinnalt näha pole, siis võidakse probleemid avastada alles siis, kui olukord on juba tõsine ning korrapärane hooldus enam ei aita, räägib 30 aastat katuste ehitusega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala ning lisab, et kui katus on visuaalselt muutunud, see on prahti täis, vihmaveerennid ja -torud ning sadeveelehtrid on ummistunud, roostetanud või juba lagunevad, siis on küll viimane aeg spetsialistid kohale kutsuda. „Eksperdid otsustavad, kas katust on võimalik põhjaliku hooldusega veel päästa või tuleb paigaldada uus.“

Lamekatuseid peaks kontrolli­ma vähemalt kaks korda aastas – sügisel enne külmade tulekut ja kevadel pärast lume sulamist. Kuna katuse tervist mõjutavad talvel ühed ja suvel teised tegurid, siis on just praegu, enne heitlike ja kõledate ilmade tulekut, õige aeg katus kriitiliselt üle vaadata, selgitab Rein Kala ning rõhutab, kui oluline on seejuures kompetentse ja kogenud spetsialisti kaasamine: „Alati on soodsam parandada katust üks kord ja korralikult, kui lasta mitu korda vigu parandada.“

Katuse tervist mõjutavad nii sooja- ja külmakraadide kõikumised kui ka päike, tuul ja sademed. Näiteks sellised ebatavalised ilmastikutingimused, nagu on olnud sellel aastal, kui talvel tuli üsna kaua taluda käredat külma ning suvel oli tavatult kuum, on katuste tervist oluliselt mõjutanud. Talvel tõmbub kattematerjal kokku ehk kahaneb ning suvel vastupidiselt paisub, selgitab Rein Kala ning lisab, et katus ei pruugi siis enam oma ülesannet täita. Lisaks tuleb katuseid kontrollida pärast ekstreemseid ilmastikuolusid, nagu torm, raju, tugev vihma­sadu, tuisk või äkiline sula.

Samuti siis, kui seal on tehtud midagi tavapäratut, näiteks paigaldatud mõni seade, midagi remonditud või katuselt on pestud aknaid.

Koristamata jäänud puulehed, okkad, käbid ja muu praht tekitavad aja jooksul lamekatusele huumusekihi, mis on suurepärane kasvupinnas samblale, taimedele ja isegi puudele. Taimede juurestik rikub ära katusekatte, tekivad läbijooksud ning see võib tõsiselt kahjustada kandekonstruktsioone. Nii kevadel kui ka sügisel tuleks katuselt eemaldada kõik, mis sinna ei kuulu.

Kindlasti tuleb nii sügisel kui ka kevadel kontrollida, et vihmaveerennid ja -torud ning äravoolulehtrid toimiksid korrapäraselt, poleks ummistunud, roostes ega lagunevad ning võimaldaksid katusele kogunenud veel ära voolata. Vastasel juhul võib vesi ja niiskus kahjustada nii katusekonstruktsioone kui ka hoonet tervikuna. Näiteks võib üle ummistunud renni ääre voolav vesi rikkuda ära maja fassaadi või roostes rennid võivad sootuks alla kukkuda.

Oluline on kontrollida, et katusekate ja erinevad elemendid ei oleks lahti või mingil muul moel ohtlikud nii katusele kui ka ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. Näiteks tuleb kinnitada või asendada tormituulega lahti tulnud või minema lennanud plekk või fikseerida uuesti kattematerjali serv. Samuti parandada kõik mehaanilised vigastused nagu näiteks augud või rebendid katusematerjalis, eemaldada kattematerjalide vahele tekkinud auru- või veekotid.

Regulaarselt tuleb kontrollida katuseaknaid ja -luuke, läbiviike, räästaid, katte- või lõpetusplekke, varikatuseid, turvaseadmeid ning muid katusega seotud elemente.

OÜ Evari Ehitus on 1991. aastal loodud ettevõte, millest on nüüdseks kasvanud Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitusfirma. Ettevõtte peamine tegevusala on uute lamekatuste ehitamine ja soojustamine ning olemasolevate lamekatuste parandamine, remontimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine.

Samuti tehakse lamekatustele ülevaatust, hooldust ja hüdroisolatsioonitöid. OÜ Evari Ehitus teeb koostööd kõigi Eesti suuremate ehitusettevõtetega ning nende klientideks on nii kinnisvaraarendajad, ärikinnisvara omanikud, korteriühistud kui ka eramajaomanikud.