Kestlikkustegevuse aruanne tõi Tallinkile lisakulu

Tallink Grupp on üks vähestest ettevõtetest, kes pidi esitama ESG-aruande 2024. aasta kohta.

ESG-aruande koostamine nõuab paljude inimeste pühendumust ja erakordselt kõrget detailsuse astet, selgitab Andrus Vaher saates “Jätkusuutlik ja roheline”. Saates kuulebki, milliseid õppetunde Tallink Grupp ESG-aruande koostamisel sai ja millistest valdkondadest suutis kulusid kokku hoida.

Kuigi ESG-tegevuste suurem eesmärk on aidata ettevõttel ressursse kokku hoida, tõid need aruandeperioodil kaasa hoopis lisakulusid. Vaheri sõnul oligi üheks suurimaks väljakutseks andmete esitamine aruandes.

„Kestlikkuse direktiiv, mille alusel standard on välja töötatud, seab erakordselt kõrged nõudmised. Neid detaile, mida tuleb valgustada ja välja tuua, on palju, ja just see teebki töö väga mahukaks. Tallinkis alustasime ettevalmistustöödega juba 2023. aastal,“ märkis ta.

Tallink Grupp on kohandanud ESG-nõuetele vastavaks mitte ainult oma laevandustegevuse – muutusi on toimunud ka hotellides ja toitlustuskohtades. Kestlikkuse nõuded on mõjutanud ettevõtte tarneahela juhtimist, suunates Tallinkit rangemalt kontrollima tarnijate eetilisust ja kestlikkuse põhimõtteid.

Näiteks otsus mitte kasutada puurikanade mune on osa ettevõtte vastutustundliku tooraine hangete strateegiast. Vaheri sõnul tuli selle otsuse langetamiseks olla täiesti veendunud, et tarnija suudab varustada Tallinki vabapidamisel kanade munadega koguses 3500 tükki päevas.

Lähemalt aruande koostamise õppetundidest kuuleb juba saatest. Saadet juhib Juuli Nemvalts.