Jäta menüü vahele
Artikkel
- Saated
- Iris Magnus
- 28. jaanuar kell 11:00
Advokaadid: riik peaks õigusabi ostma turuhinnaga nagu teisigi teenuseid
"Soraineni sageduse" saatejuht Kaupo Lepasepp, advokatuuri juhatuse liige ja vandeadvokaat Triin Toom, advokatuuri esimees ja vandeadvokaat Imbi Jürgen ja saatejuht Mario Sõrm.Foto: ÄripäevEbamõistlikult väike riigi õigusabi eelarve teeb järjest raskemaks kõige haavatavamatele ühiskonnaliikmetele kaitse ja esinduse tagamise kohtus ja kohtuväliselt. Kui süsteemi lisaraha juurde ei panda, pole peagi enam riigi õigusabi osutavaid advokaate kusagilt võtta, selgitati Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus".
Neile, kes ise õigusabi eest tasuda ei jõua või kellele on esindaja seadusega ette nähtud, peab abi tagama riik. Seda nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusasjades, selgitas advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Triin Toom saates."Kaitsjad ja esindajad leitakse advokatuuri liikmete seast, kuid kuna riigi makstav tasu selle õigusteenuse eest jääb kaks-kolm korda tegelikule õigusabi turuhinnale alla, on jäänud vaid käputäis väga kogenud ja efektiivselt töötavaid advokaate, kes on nõus seda tööd tegema,“ tõi Toom terava probleemi esile.Õigusabi eest tasub riik ning tasumäärad on kindlaks määratud justiitsministri määrusega. Seni on tasu olnud 27 eurot pooltund. Justiitsministeeriumil on plaanis küll tasu 1. veebruarist tõsta 36 euro peale, kuid turuhinnast on ka see määr väga palju madalam.Nimetatud summad ei võrdu advokaadi töötasuga, vaid advokaadibüroo, kes riigile teenust osutab, peab sellest tasuma kõik ettevõtluskulud ja advokaadile palka makstes ka tööjõumaksud. Töötasuna saab advokaat sellest kätte alla poole. Lisaks on määratud menetlustoimingutele piirmäärad, st lagi, mitme tunni eest arvet esitada saab. Nii võib juhtuda, et tasu saab küsida 1,5 tunni töö eest, kui tegelik tööaeg on 4 tundi.Seda raha ei ole vaja advokaatidele, kes leiavad kindlasti ka muud, mõistlikult tasustatavat erialast tööd, vaid meie ühiskonna kõige nõrgematele, kes ei jaksa ega oska enda eest ise seista ega sageli tunnegi oma õigusi, rääkis saates advokatuuri esimees Imbi Jürgen ja lisas, et riigi õigusabi süsteem on mõeldud just nende inimeste kaitseks."Riigi õigusabi tööd tegevaid advokaate jääb aasta-aastalt aina vähemaks. Alla 30aastaseid advokaate pole nende seas mitte ühtegi. Tegemist ei ole ka mingi lihtsa tööga – valdkond on spetsiifiline, sageli tuleb tegeleda väga raskete klientidega ning selleks peab ka olema kogemusi ja oskusi, mida sugugi mitte igal advokaadil oma teistsuguse spetsialiseerumise tõttu ei ole. Kui advokaadil mõnes valdkonnas piisavalt teadmisi ei ole, siis peab ta kutse-eetika reeglite järgi ülesande vastuvõtmisest loobuma," selgitab advokatuuri esimees."Riik peab muutma õigusabi osutamise advokaatidele majanduslikult mõttekaks – täna ei ole sellest tasust võimalik kaasaegset advokaadibürood pidada. Ehk oleks aus, kui riik ostaks ka riigi õigusabi teenust sisse hankega nagu muid teenuseid. Vähemalt mõnda liiki asjades võiks see hästi töötada,“ pani Imbi Jürgen lauale ettepaneku, kuidas süsteemi parandada.2022. aasta sügisel leidis ka õiguskantsler, et riigi õigusabi eest makstava tasu määrad on põhiseadusega vastuolus, sest ei taga abivajajatele õigust õiglasele kohtumenetlusele ega kaitsele. Samuti on riigikohus juhtinud tähelepanu, et kehtivad tasumäärad ei taga riigi õigusabi süsteemi jätkuvust.„Soraineni sageduse“ saates räägivad riigi õigusabiga seotud probleemidest, advokaadi kutse-eetikast ja advokatuuri rollist saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on advokatuuri esimees ja advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Imbi Jürgen ning advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Triin Toom. Triin on Soraineni vaidluste lahendamise ja ennetamise tiimi liige ning juhib rahvusvaheliste kohtumenetluste valdkonda Eestis.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Kriisi asemel näevad ingelinvestorid võimalusi
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi