OMX Baltic−0,91%312,68
OMX Riga1,01%890,73
OMX Tallinn−0,15%2 113,85
OMX Vilnius−0,83%1 443,95
S&P 500−0,16%7 400,96
DOW 300,11%49 760,56
Nasdaq −0,71%26 088,2
FTSE 1000,84%10 351,3
Nikkei 2250,84%63 272,11
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%86

OMX Baltic−0,91%312,68
OMX Riga1,01%890,73
OMX Tallinn−0,15%2 113,85
OMX Vilnius−0,83%1 443,95
S&P 500−0,16%7 400,96
DOW 300,11%49 760,56
Nasdaq −0,71%26 088,2
FTSE 1000,84%10 351,3
Nikkei 2250,84%63 272,11
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%86

13.05.26, 09:58

AI ei muuda kinnisvarasektorit futuristlike robotitega, vaid paneb hooned enda ajalugu mäletama

Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.

Riina JussilaEriprojektide toimetaja

Loe AI kokkuvõtet

Kinnisvarasektoris peituvad suurimad probleemid info killustatuses ja käsitöös, mitte futuristlikes muutustes. AI ei asenda inimkogemust, vaid loob korraga kättesaadava ja läbipaistva süsteemi. WHAT IFi partner Maria Freimann rõhutab, et AI suurim väärtus seisneb nähtavuse parendamises ja mustrite sidumises. Freimann mainib, et paljud otsused tehakse info killustatusest tingitud poolpimeduses. Kuigi AI ei ole lahendus kõikidele probleemidele, suudab see aidata infotsi omaaegselt selgeks teha. AI-põhised lahendused, nagu hoonete e-pass, muudavad elutsükli andmed järjepidevaks ja kohanduvad kinnisvara spetsiifikaga, vähendades äririske ja parendades investeerimisotsuseid.

WHAT IFi partner Maria Freimann

4.juunil toimuval tasuta veebiseminaril “Tehisintellekt kinnisvaras: mis on praegu päriselt võimalik?” annavad WHAT IFi ja Franklini eksperdid nõu, kuidas just sellistele probleemidele vastused leida ehk kas ja mil moel võiks AI aidata kinnisvarasektoril vähendada kõige suuremat varjatud kulu – killustunud infot ja meeletut hulka käsitööd.

Seminaril keskendutakse sellele, millised AI-lahendused on kinnisvaras juba täna päriselt kasutatavad, mitte mida tulevik tuua võiks.

Kinnisvara suurim probleem ei asu ehitusplatsil

WHAT IFi partneri Maria Freimanni sõnul on kinnisvara- ja ehitussektor täna digitaliseerituse poolest maailmas eelviimane valdkond, millest tahapoole jääb vaid põllumajandus.

“Mingis mõttes töötab suur osa sektorist endiselt failide loogikal: infot eksporditakse PDF-idesse, saadetakse e-mailiga edasi ja siis proovib järgmine inimene aru saada, milline versioon üldse kehtib. Vahel tundub ausalt öeldes, et kinnisvara suurim integratsiooniplatvorm on endiselt “forward email”,“ kirjeldab Freimann.

Tema sõnul ei seisne AI suurim väärtus täna mitte selles, et tehisintellekt hakkaks inimeste eest otsuseid tegema, vaid selles, et lõpuks muutub nähtavaks, kui killustunud kogu süsteem tegelikult on.

“AI ei lahenda esimesena intelligentsuse probleemi, vaid nähtavuse probleemi. Kui kõik osapooled vaataksid lõpuks sama infot ja süsteem suudaks ise leida vastused küsimustele, mille peale inimesed täna kulutavad pool päeva, oleks see juba sektorile väga suur võit.“

Freimanni hinnangul on paljudes ettevõtetes tänaseni kõige “nutikam” osa tööprotsessist inimene, kes mäletab, millises kaustas mingi fail asub. “See ei ole väga skaleeruv tehnoloogia,“ märgib ta.

AI ei vaja esimeses etapis suurt IT-osakonda

Sageli arvatakse, et AI kasutuselevõtt tähendab keerulisi arendusprojekte ja suuri investeeringuid. Freimanni sõnul tehakse siin aga tihti sama viga, mida kunagi digitaliseerimise alguses.

“Kõige halvem asi, mida täna teha saab, on alustada AI-st nagu kunagi alustati digitaliseerimisest: ostame suure süsteemi ja loodame, et elu läheb paremaks. Kinnisvaras on niigi piisavalt tarkvara, mida keegi lõpuni ei kasuta.“

Tema sõnul ei vaja suur osa ettevõtteid täna veel keerulist AI-strateegiat. Palju olulisem on muuta hooneandmed lõpuks süsteemidele loetavaks.

Praktikas tähendab see dokumentatsiooni koondamist, kriitiliste andmete struktureerimist ja korduvate tööde automatiseerimist. “Enne AI-d võiks vähemalt olukord tekkida, kus inimesed ei otsi pool päeva, kas “LÕPLIK_v2_uus_PARANDATUD.pdf” on päriselt lõplik versioon või mitte,“ ütleb Freimann.

Samas rõhutab ta, et IT-tiimi puudumine ei ole enam takistus. Tänased AI-lahendused on suuresti SaaS-tüüpi ning kasutusele võetavad ilma eraldi arendusmeeskonnata. Küll aga peab lahendus olema ehitatud kinnisvarasektori loogikale.

“Oluline on, et lahendus oleks ehitatud kinnisvarale, mitte üldine AI dokumendihaldur, sest kinnisvara ontoloogia ehk see, kuidas hoone, süsteemid, ruumid ja dokumendid omavahel seotud on, on väga spetsiifiline.“

Registreeru tasuta veebiseminarile “Tehisintellekt kinnisvaras: mis on praegu päriselt võimalik?” SIIN

AI suurim tugevus on võime töötada läbi tohutuid infomahte

On üks koht, kus AI teeb juba täna inimesest selgelt paremat tööd – see on suure hulga info läbitöötamine.

“Kui inimesel on ees 4000 lehekülge projektimaterjali, siis ta hakkab paratamatult filtreerima. AI ei filtreeri. Ta loeb läbi kõik.“

See võimaldab näiteks mõne sekundiga leida kümnetest dokumentidest kõik ventilatsioonisüsteemi puudutavad viited, võrrelda erinevaid versioone ja tuua välja vastuolud, mida inimene ei pruugi märgata isegi nädalate jooksul.

Samas pole AI “maagiline geenius”, vaid peegel. “Kui andmed on segased, vastuolulised või puudulikud, muutub ka AI segaseks. Garbage in, garbage out ei ole lihtsalt üks tehnoloogiline teravmeelsus, vaid järjest rohkem äririsk,” ütleb Freimann.

Enne AI-d võiks vähemalt olukord tekkida, kus inimesed ei otsi pool päeva, kas “LÕPLIK_v2_uus_PARANDATUD.pdf” on päriselt lõplik versioon või mitte.

Maria Freimann, WHAT IFi partner

Hooned hakkavad tulevikus ise oma ajalugu “mäletama”

Seminaril räägitakse ka WHAT IFi ja Franklini arendatavast AI-põhisest hoonete e-passist, mille eesmärk on muuta hoonete elukaare info järjepidevaks ja hallatavaks.

Täna põhineb väga suur osa kinnisvarast institutsionaalsel mälul – kui õiged inimesed ettevõttest lahkuvad, kaob koos nendega ka oluline teadmine hoone kohta.

“See on üsna absurdne olukord sektoris, kus üks hoone võib elada 50–100 aastat,” räägib Freimann., kelle sõnul nähakse hoonepassi kui süsteemi, mis aitab hoonel “mäletada”, mitte üksnesdokumente säilitada, vaid luua kogu elukaart ühendav loogika.

“Praegu näeb kinnisvara elutsükkel sageli välja nii: arendus → haldus → unustus. Tulevikus hakkab see rohkem meenutama: design → build → operate → learn → redesign.“

See muudab oluliselt ka investeerimisotsuseid, due diligence’i ja riskide hindamist. “Investeerimisotsused muutuvad vähem intuitiivseks ja rohkem mõõdetavaks,“ ütleb WHAT IFi partner Maria Freimann.

AI ei võta mitte midagi ära, kuid vähendab poolpimedalt tegutsemist

AI ei asenda kinnisvaras lähiajal inimese kogemust ega otsustusvõimet. Küll aga muudab see väga palju seda, kui kiiresti ja millise kvaliteediga info põhjal otsuseid tehakse.

Täna tehakse kinnisvaras väga palju otsuseid olukorras, kus inimesed tegelikult ei näe tervikpilti. Lihtsalt sektor on harjunud sellega elama.

AI suurim väärtus seisneb Freimanni sõnul võimes siduda mustreid, mida inimesed eraldi vaadates ei märka. Süsteem saab taustal hallata faile, analüüsida infot ja tuua inimestele välja otsustamiseks vajalikke tähelepanekuid.

“AI ei võta investorilt otsust ära. Ta lihtsalt vähendab olukordi, kus miljoneid eurosid otsustatakse sisuliselt poolpimedalt,” sõnab ta.

Tasuta veebiseminar “Tehisintellekt kinnisvaras: mis on praegu päriselt võimalik?“ toimub 4. juunil 15.00-16.30.

Rohkem infot sündmuse kohta leiab ning registreeruda saab SIIT

Seminaril jagavad WHAT IFi ja Franklini eksperdid reaalseid näiteid, praktilisi kasutusvõimalusi ja kogemusi sellest, millised lahendused töötavad juba täna päris hoonete ja portfellide peal.

Sündmus on suunatud kinnisvaraarendajatele, haldajatele, omanikele ja investoritele, kes soovivad aru saada, kuidas AI võiks aidata vähendada käsitööd, muuta info hallatavaks ja parandada tehtavate otsuste kvaliteeti.