RKIKi asejuht üritas suunata Linnamäe osalusega firmale magusa raketihanke ja läks hiljem tema palgale
Loetud päevad enne ametist lahkumist üritas riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) asejuht Katri Raudsepp suunata droonitõrje rakettide hanget Margus Linnamäe osalusega kaitsefirmale Frankenburg. Paar kuud hiljem, pärast RKIKist lahkumist, asus Raudsepp tööle teise Linnamäe osalusega ettevõttesse.
Katri Raudsepp liikus koos eelmise RKIKi peadirektori Magnus-Valdemar Saarega kaitsetööstusettevõtte Wolfram Europa OÜ juhatusse. Ka selles kaitsefirmas on suurettevõtjal Margus Linnamäel osalus.
Foto: riigi kaitseinvesteeringute keskus
Raketiostu ettepaneku aluseks oli turu-uuring, mis peab näitama, et riik valib tarnija ausalt ja konkurentsi moonutamata. Raudsepa esitletud uuring oli aga koostatud Frankenburgis endas.
Frankenburgile oli riigi tellimus oluline, sest see oleks avanud uksed NATO kaitsehangetele.
Ministeeriumis tekkis küsimus, miks peaks riik kinni maksma ühe eraettevõtte arendustöö. Sekkus ka kaitsepolitsei, kes andis ministrile ja kantslerile teada, et turu-uuring oli koostatud Frankenburgis. Raketid jäid ostmata.
Laskemoona tootma hakkava Frankenburg Technologiesi asutaja Taavi Madiberk värbas omale kaitsevaldkonna koorekihi. Kasulikke sidemeid loodi tasa ja targu juba mõnda aega.
Kaitseministeeriumi endist kantslerit Kusti Salmi võis kannustada mõne nädala eest sotsiaalmeediasse kogu Eestit šokeerinud postitust tegema kaotusekibedus ning soov oma vastast rünnata ajal, mil käis uue valitsuse moodustamine.
Kusti Salmi tavatu lahkumisvisiit ja väle lobistamine
Kaitseministeeriumi endise kantsleri Kusti Salmi mullusuvine välisvisiit Kiievisse paneb küsima, kust lähevad lobitöö piirid ning mis mõte on lobiregistril, kuhu kantakse piltlikult öeldes tunniajane lõuna, aga mitte kordades pikemad kohtumised, mille käigus jõuab juttudega ilmselt maale ja ilmale tiiru peale teha.
Pärnumaale Ermistusse rajatavasse kaitsetööstusparki saavad esimeses järgus oma tehased rajada neli ettevõtet: miinitootja Nitrotol, lõhkeainetootja Thor Industries, raketitootja Frankenburg Technologies ja lahingumoona komponente valmistav Infinitum Strike.
Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü?