“Minusugusele ei ütle keegi, et lähme.” Endine kantsler testib lobitöö lünklikke reegleid
Kaitseministeeriumi endise kantsleri Kusti Salmi mullusuvine välisvisiit Kiievisse paneb küsima, kust lähevad lobitöö piirid ning mis mõte on lobiregistril, kuhu kantakse piltlikult öeldes tunniajane lõuna, aga mitte kordades pikemad kohtumised, mille käigus jõuab juttudega ilmselt maale ja ilmale tiiru peale teha.
Kaitseministeeriumi endine kantsler Kusti Salm (vasakul, fookuses) ja kaitseväe endist juhti Martin Heremit ühendavad kaitsetööstusfirmad Frankenburg Technologies ja Milrem.
Foto: Ken Mürk / ERR / Scanpix
Kaardirakendus Google Maps näitab, et Poola pealinnast Varssavist sõidab bussi või autoga Ukrainasse Kiievisse umbes kümme tundi. Tagasi mõistagi teist sama palju. Ja just nii pikalt ja väikebussiga kulges läinud südasuvel kaitseministeeriumi toonane kantsler Kusti Salm, kaasas delegatsioon militaartegelasi ja üks ettevõtja.
Toonase visiidi juures on lähemalt vaadates nii mõndagi huvitavat.
Suvisest käigust parajas leitsakus vaevlevasse Kiievisse, millest on Ukraina kaitseministeerium teinud nii pressiteate kui ka postitanud fotomaterjali, ei soovi meie ministeerium esiti suuremat avada. Selgub, et sellest reisist teadiski vaid käputäis tegelasi.
Kaitseministeeriumi endist kantslerit Kusti Salmi võis kannustada mõne nädala eest sotsiaalmeediasse kogu Eestit šokeerinud postitust tegema kaotusekibedus ning soov oma vastast rünnata ajal, mil käis uue valitsuse moodustamine.
Laskemoona tootma hakkava Frankenburg Technologiesi asutaja Taavi Madiberk värbas omale kaitsevaldkonna koorekihi. Kasulikke sidemeid loodi tasa ja targu juba mõnda aega.
Kaitseidu Milremi asutaja Kuldar Väärsi karjääri esimene ots möödus hoopis kommunikatsiooninõunikuna. Tööd laigulistega ja kaitsetööstuses polnud toona Väärsi lennukaimateski kujutlustes.
Eestlaste loodud kaitsetööstusfirma Frankenburg Technologies palkas tehnikadirektoriks Andreas Bapperti, kellel on 30aastane kogemus õhutõrjerakettide arenduses, teatas ettevõte.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.