Ettevõttest, inimestest ja töödest rääkides ütlesid Raidma ja Viiderfeld, et eelmise aasta lõpu seisuga võrreldes on tööle võetud veel viis inimest ja uusi töötajaid on tulnud nii Eestist, Venemaalt kui ka Indiast. Eelmisel aastal kasvatati 45% müügitulu ja teeniti aasta varasemaga võrreldes ligi kaks korda enam ärikasumit. “2017. aastal tegime lihtsalt palju tööd,” ütleb Viiderfeld kohe ja ilma sissejuhatuseta ning lisab, et lisandusid ka mitmed uued kliendid. Suurematest nimetab ta näiteks Paulig, IRL, kaitseministeerium ja Inbank. Väiksemaid uusi kliente leiti lisaks Eestile ka Soomest ja Lätist.

Viiderfeld leiab, et seda tabelit ei maksa eriti oluliseks pidada, kuna metoodikas on kasvul oluline roll – kui pärast keskmisest kehvemat aastat tuleb keskmisest natuke parem, mõjutab see palju. “Aga üldiselt katsume teha tööd mitte raha pärast, vaid raha eest. Ehk meie jaoks pole probleem mõnest tööst loobuda, kui on näha, et see ei pane silmi särama ja meie ei taha tööd teha tasuta või liiga odavalt”.

“Paar erandit on olnud, aga meie põhimõte on, et me ei võta oma ideega ühestki konkursist osa, kui seda tuleb teha tasuta,” ütleb juht. Ta lisab, et kui tellija küsib viielt agentuurilt ideekavandeid, siis eeldatakse, et neli agentuuri teeb täitsa tasuta tööd. “Meie oleme konkreetsed olnud ja nõudnud tasu oma töö eest ka konkursil, enamasti oleme saanud ka.” Rääkides heade inimeste leidmisest, vastavad juhid, et see on suur oskus panna inimesed tiimina tööle. “Meie agentuurist ei ole õnneks keegi vabatahtlikult ära läinud. Lahkutud on kas eraelulistel põhjustel, mis tõesti ei võimalda sel hetkel töötada, või on initsiatiiv tulnud meie poolt. Aga seda, et töötaja ütleb, et ma ei taha teil töötada ja lähen konkurendi juurde, seda pole õnneks juhtunud,” ütleb Viiderfeld.

Raidma lisab, et inimeste sobivusega tuleb juhina väga intensiivselt tegeleda. “Kui on näha, et on väga andekas inimene, aga midagi lihtsalt ei klapi, siis tuleb tegutseda, mitte oodata. Iga inimene võiks võtta tööd nagu isiklikku väljakutset, ülesandepüstitust iseendale, mitte nagu kohustust”. “Inimene on nagu seeme ja agentuur on nagu muld. Ideaalsel juhul viib nende kahe koosluse areng õitsengule, aga mõnes kohas jääb kiduma, sellest pole midagi, siis tuleb uues kohas proovida,” kommenteerib Viiderfeld. “Juhi kõige suurem väljakutse on juhatada inimesed vabatahtlikult ja kirega töötama. Raha on hea töö tulemus, mitte esmane eesmärk. Kui hakkad raha pärast töötama, siis muutub elu mõttetuks, siis käid nagu orjana tööl. Niikaua kui silm põleb, siis tuled teise tundega tööle ja tulemused on teised”.

Küsimusele, kas reklaamiagentuurid näevad Eesti suuremates meediaettevõtetes ka konkurenti, vastas Viiderfed, et suurtel meediafirmadel on raske teha oma maja sisse “ideede firmat”. Ta lisas, et nende firma tugevus on just kastist väljas ideed ja nende kvaliteetne toestus. Seda ta tõdes küll, et reklaamiagentuurides on viimasel ajal nn lisategevusi vähemaks jäänud. Suured firmad võtavad ise omale tööle näiteks disainereid, kes teevad tootekatalooge või lihtsamaid kujundusi. Samas märkis ta, et Tabasco firmana on kasvanud ja koostööd tehakse varasemast suuremate klientidega. Jälgides samas ka seda vähest, mis on viimase viie aasta jooksul muutumatuna püsinud, on kõige stabiilsemad reklaamikanalid raadio ja välireklaam. Televiisori vaatamine kindlal kellaajal on kiiresti langenud, samas järelvaatamine kasvab. Telet ootavad ees keerulisemad ajad.

Agentuur Tabasco sai alguse keset masu 2009. aastal. Raidma oli Taevast koondatud – küll omal algatusel, sest tööd ei olnud üldse – ja saanud juhtumisi vahetult pärast töösuhte lõppemist igasugu võidumune tehtud tööde eest. “Tegin siis omale autasude vastu võtmise tseremooniatele selga T-särgi ja kirjutasin rinnale “võta mind tööle ja panin oma blogi lingi alla”. “Indrek juba kirjutas mulle MSN Messingeris, et hakkame koostööd tegema. Ma sain küll viis erinevat pakkumist ka agentuuridelt ja kuigi agentuuridel olid nooblid kontoriruumid ja uued Apple arvutid, siis minu sisetunne ütles, et mine Indrekuga. Ja ma ei kahetse. Minu sisetunne oli, et temaga on äge koos agentuuritööd teha,” räägib Raidma ja lisab, et ostis omale koondamistasu eest uue arvuti. Viiderfeld tegi suure investeeringu ja ostis digilaua ja nii saadigi iseseisvana tööd edasi teha.

“Ma mäletan ühte väga olulist koosolekut Kessu juures kodus, koosolekulaua kõrval kuivas pesurestil pesu, äkki hüppas Kessu alukates mees magamstoast välja ja läks hambaid pesema, ja meil oli pooleli tähtis ideekoosolek olulisele kliendile,” meenutab Viiderfeld ning lisab, et tavaline oli ka erinevates baarides käia läpakatega tööd tegemas. Sellistes tingimustes leiti ka esimene suur klient, maailma suuruselt teine õlitootja, kellele tehti Risso kaubamärgile teleklippe erinevatesse riikidesse. “Ei mäleta enam, kuidas täpselt, aga nõuti igasugu lepinguid, siis oli neil vaja meilt firmatempleid ja faksi teel saadetud dokumente, ma olin siis veel üksi ja püüdsin neile selgitada, et Eestis enam templeid ei kasutada. Faksiaparaati otsisin tükk aega mööda linna taga ja lõpuks sõbra töö juurest faksisin neile lepingud,” meenutab Viiderfeld algust.

Vastab Indrek Viiderfeld: "Kurat seda teab. Peab vaatama, et inimesed päriselt ka tahaksid tööd teha, et kliendid tahaksid ideid osta. Et kõigil oleks säde silmis ja uhked enda töö ja agentuuri üle."

Vastab Kerstin Raidma: "Juhi meeleolud ja tunded on nakkavad. Pead olema oma agentuuri fänn ja patrioot. Sära juhi silmis peaks ka temal seestpoolt tulema, samas see õige sõna ei saa olla “peab”, mida selles kontekstis kasutada."

Kaitseministeeriumile tehtud kampaania "Naised ajateenistuses ehk “Farewell statue”". Suudlevate tundengite kujust Tartus Raekoja plastil sai naiste ajateenistusse kutsumise võrdkuju. See idee ja teostus tõi Tabascole mullu ohtralt auhindu.

Kas ajateenistusse sobivad ainult väga mehised naised? Vastupidiselt levinud arvamusele ei pea olema eriliselt mehine ega ”muutuma meheks”. Esiplaanil on väljaõpe ja meeskonnatöö ning omavahelist läbisaamist võib võrrelda ühise eesmärgi nimel töötava spordimeeskonnaga. 2017. aasta seisuga on Eestis ajateenistuse läbinud 85 naist. Alates 2013. aastast ajateenistusse astunud naistest on läbinud rohkem kui 72 protsenti ka gümnaasiumi või ülikooli.

Baltic Best 2017 - Kuld (Outdoor); Grand Prix (Outdoor)

ADC*Estonia 2017 - Gold (Ambient)

ADC*Europe 2017 - nominatsioon (Outdoor)