Koolitusjuht vajab algkursust

Kivi ei tule visata mitte koolitajate ega ka kursuslaste kapsaaeda, vaid suurfirmade rahakoti pihta, mis võimaldab üsna kaootilist koolitusraha raiskamist. Eesti sihtasutuse koolituskeskuse ehk ESKO korraldatud kursuse ühe lektori Tiit Elenurme tähelepanek, et firmajuhid ei anna töötajaid kursusele saates neile kaasa kindlat mandaati, paistis ka seekord paika pidavat. Kui koolitussumma on firma eelarves kindlaks määratud, tuleb seda ka mingil moel kulutada. Kursusele tuldi vaatama, mida ESKO pakub, samuti oma senistele kogemustele kinnitust saama. Esimese tööpäeva algul formuleeritud probleem, millele vastust leidma tuldi, mõeldi tõenäoliselt kiiruga välja. Teiseks torkas silma, et suurfirmade koolitusjuhid pole kursis oma firma arengustrateegiaga, millel tegelikult töötajate koolitustöö põhinema peaks.

Kolmest osast koosneva koolitustsükli esimese kursuse «Koolitus ja õppimine» eesmärk oli anda koolitusjuhtidele ülevaade järgmistest teemadest: mis on õppimine ja kuidas õpib täiskasvanu, koolituse osa organisatsioonis sisse viidavates muudatustes, koolitusjuhi roll ja kompetentsus, õppimis- ja tööstiilid, pedagoogiline ja andragoogiline mudel. Kahe päevaga püüti nelja lektori abiga läbi võtta üsna eripalgelised teemad, sellest tulenes ka kursuse ebaühtlus. Terviklikkuse puudumist vabandab kindlasti asjaolu, et tegemist oli osalt sissejuhatusega pikemale tsüklile, mis jätkub detsembris. Kursuse korraldaja Kaare Sarki hinnangul on koolitusjuhtide koolitus suures osas alles tulevikumuusika, perspektiivne ala, millel tehakse esimesi samme. Eeskuju on tema sõnul võetud põhjanaabritelt, kus sarnane koolitus hästi toimib. Sark hindas kursust hindega «väga hea». Kuna kursus taotles koolitusjuhi minapildi kujundamist, siis ei saa Sarki sõnul õpetuse kasulikkust kohe määrata. Puhtpraktilist rakendatavust ei taotletudki.

Kursuse testijale jäi siiski arusaamatuks, miks kulutab firmajuht raha oma psühholoogiharidusega töötaja tutvustamiseks täiskasvanute koolitamise algtõdedega, mis tollel juba ülikoolipingist tuttavad peaksid olema. Et aga kaugeltki mitte kõik koolitusjuhid psühholoogid pole ega õpikute varal eneseharimisega ei tegele, on algkursuski ehk vajalik.

Kahtlemata oli kursuse parim ja väga huvitav osa Tiit Elenurme juhitud «Koolitus ja muudatuste sisseviimine organisatsioonis», mis jäi kursuslastele kahjuks kaugeks. Rohkem juhtidele orienteeritud muudatuste juhtimise ja õppiva organisatsiooni käsitlus oli kursuslaste hinnangul küll huvitav, kuid jäi nende võimusfääridest välja, sobides hästi kategooriasse «kui vaid meie ülemus seda teaks, võiks firmastki asja saada». Iseenesest oli esitus hästi läbimõeldud ning erinevalt ülejäänud kursuse osadest kätkes endas situatsioonianalüüsi ja seotust praktikaga.

Testija hinnangul, mis erines teiste kursuslaste seisukohast, jäi kursuse kontekstist välja ja üldtasemest nõrgemaks refereering Kenneth ja Rita Dunni õppimisstiilidest.

«Väga hea» hinde pälvis kursusevedajate, eriti Merle Lõhmuse professionaalne oskus luua head mikrokliimat ja kontakti kursuslastega. Koolituseks sobivad hästi ka ESKO kesklinnas asuvad ruumid. Erimeelsust tekitas vaid auditooriumi seinal olev Ado Lille kriiskavalt sinipunane maal, mis ühele mõjus stressi tekitavalt, kuid teisele, vastupidi, ergutavalt.

Kursuse valdavalt teoreetilist laadi materjal esitati 2/3 osas aruteludes ja rühmatöödes. Loenguline osa moodustas umbes kolmandiku. Ajagraafiku vastu patustati vaid mõni minut. Konspekteerimisest säästsid kursuslast paljundatud materjalid. Kursuse ettevalmistust ja korraldustööd võib lugeda läbimõelduks ja heaks.

Koolitusjuhtidest kursuslaste hinnangul saadi kursuselt enesekindlust ja kinnitust oma ideedele. Kui firmadel raha jätkub, on koolitusfirmal patuasi jätta turuni?? katmata.