Politseinikud tülitavad advokaate

Politseiameti peadirektori asetäitja Priit Männiku sõnul on käsitletav teema üle paisutatud, kuna kõik probleemid on seni rahumeelselt lahendatud ja mingit avaldust tõsisemast konfliktist ta üksikute näidete põhjal teha ei saa.

Paar nädalat tagasi üritas politseiuurija hankida advokaadibüroost HETA dokumente, mis puudutasid ühe firma varalist vaidlust tsiviilasjas. Uurija telefonikõne vastu võtnud sekretär sai politseilt täpsed juhised ja aja, millal dokumendid valmis panna, et teha nende võetust büroos.

«Politseiuurija tegi sellega kahjuks häbi nii endale kui kogu Eesti politseile,» kommenteerib kahetsusväärset vahejuhtumit HETA direktor vandeadvokaat Kaido Pihlakas. «Kõike on võimalik teha, kuid seaduse raames. Mulle ei meeldi liigsed emotsioonid. Loomulikult allub ka advokaat seadusele, aga ettenähtud korras. Kui uurijale on vaja andmeid kriminaalasjas, siis tuleb seda teha viisil, mis ei riku minu kui kaitsja või esindaja õigusi ja kohustusi.»

«Tihtipeale pole konfidentsiaalne mitte info, vaid pöördumine ise. Mida arvab klient minust, kui politsei pääseks ligi tema dokumentidele?» lausub vandeadvokaat Aivar Pilv. «Sellisel juhul tunduks, nagu teeks advokaat koostööd politseiga.»

Eesti advokatuuri peasekretäri Rein Kiviloo sõnul pole häirivat vastasseisu politsei teemal tekkinud, kuid viimase aja juhtumid on sundinud teda sellele küsimusele tähelepanu pöörama. «Kahjuks on poole aasta jooksul esinenud mitmeid kordi, kus politsei on rikkunud nii kriminaalmenetluse koodeksit kui seadust advokatuuri kohta,» märgib ta.

Tema selgituse kohaselt on võimalik advokaadi juures seoses tema kutsetegevusega läbiotsimisi korraldada advokatuuri juhatuse nõusolekul, samas aga ei tohi advokaati seoses kutsetegevusega üle kuulata.

«Politsei on taotlenud ka advokatuurilt advokatuurisiseseid kontrollmaterjale seoses ühe kriminaalasjaga,» meenutab Rein Kiviloo oma kokkupuuteid politseiga. «Esimene pöördumine tehti viisakas vormis. Teine päring poole aasta pärast oli juba kategoorilisem.»

Ekstreemseim näide politsei omavolist on Kiviloo sõnul seotud salajase lindistusega. «Üks advokaat leidis juhuslikult uurimistoimiku vahelt kasseti, mille oli kannatanu salaja lindistanud, kui ta kohtus advokaadibüroos süüdistatavaga,» meenutab Kiviloo jälitustegevuse seaduse rikkumist, kuna lindistamiseks peab olema halduskohtu luba.

Advokatuuri juhatus tõstatas taolised vahejuhtumid möödunud nädalal justiitsminister Paul Varuli ees. «Me ei oota mingeid konkreetseid lahendusi, kuna seda küsimust on väga raske üheselt ja lihtsalt lahendada, kuid tähtis on probleem teadvustada ja justiitsministrit informeerida,» lisab Kiviloo.

Advokaatide kohta erinevates seadustes käivad sätted toonitavad nende elukutse privaatsust, kinnitab Kiviloo. Kriminaalmenetluse koodeksi § 37 lõige 4 ütleb, et kaitsealuse poolt kaitsjale usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ja kaitsjal ei ole õigust neid ilma kaitsealuse nõusolekuta avalikustada.

Eesti advokatuuriseaduse § 8 ütleb, et kliendi poolt advokaadile seoses õigusabiga usaldatud andmed, samuti advokaadi poole pöördumise fakt on konfidentsiaalsed. § 10 lisab, et advokaati ja advokatuuri töötajat on keelatud üle kuulata tunnistajana ja nõuda seletust asjaolude kohta, mis said neile teatavaks seoses õigusabi andmisega või tööülesannete täitmisega. «Advokaadilt on keelatud ära võtta dokumente ja muid informatsioonikandjaid, mis ta on saanud või koostanud seoses õigusabi täitmisega,» ütleb seadus.

Eesti prokuröride ühingu juhatuse esimehe Feliks Luiksaare arvamuse kohaselt pole 1991. aastal vastuvõetud seadus advokatuuri kohta kooskõlas põhiseadusega, mis võeti vastu aasta hiljem. «Põhiseadus ütleb, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed,» nendib Luiksaar.

Olles advokaatide temaatikat jälginud ja vastavat uurimistööd teinud mitu aastat, järeldab Luiksaar, et advokaadid on seaduse ees teistest inimestest võrdsemad. «Küsisin selle kohta õiguskantslerilt, ta saatis üpris ebamäärase vastuse: küsimus lahendatakse õigusabiseaduse raames,» lausub Luiksaar. Tema sõnul valmistatakse praegu ette ka prokuratuuriseadust ja sinna kavatsetakse lisada paragrahvid prokuröride õiguste kaitse kohta.

Tõsisemalt pahandas advokaate Tartu I advokaadibüroo vandeadvokaadi Mare Lauriga juhtunu. Oktoobri keskel otsiti Tartut pikemat aega ärevil hoidnud nn korteripesu juhtumi paljastamiseks läbi vandeadvokaat Lauri korter.

Läbiotsimisel astus politseiga ühte paati prokuratuur, sest reeglina korraldatakse läbiotsimisi prokuröri sanktsiooni alusel. Erandjuhtumil võib uurija otsustada läbiotsimise ise, teatades sellest prokurörile 24 tunni jooksul tagantjärele.

«Laurilt võeti läbiotsimisel ära sadu dokumente,» kirjeldas ajaleht Postimees edukat politseioperatsiooni. «Leiti muu hulgas 108 täidetud üürilepingut, 54 KET?i õiendit, endise Vene sõjaväe elamujaoskonna pitsati jäljend ja juhataja allkirjaga tühje blankette, 54 dokumenti Laurile raha ülekandmise või temalt vastuvõtmise kohta ja palju muud.»

«Kummaline, et politsei ladus avalikkusele üksikasjalikult ette dokumentide olemuse ja arvu, uurimine on ju pooleli,» kommenteerib Kaido Pihlakas.

Politseiameti peadirektori asetäitja Priit Männiku sõnul andsid Lauri suhtes algatatud kriminaalasi ja Tartu prokuröri sanktsioon läbiotsimiseks piisava õigustuse, kõik oli seadus-lik. «Uurija otsustab ise, mida andmetest avalikustab,» põhjendab Männik informatsiooni levitamist.

Vandeadvokaat Aivar Pilve hinnangul on Lauri näite varal asutud otseselt ründama advokatuuri, sest dokumentide äravõtmisi ja läbiotsimisi ei tohiks sel moel korraldada.

«Mul endal, ptüi-ptüi, ei ole olnud politseiga taolisel pinnal kokkupuudet. Aga kunagi ei tea, kes on järgmine. Iga hetk võib keegi tulla ja büroo segamini paisata,» näeb ka Pilv ohtu. Advokatuuri peasekretär Rein Kiviloo lisab, et ehkki ta ei soovi Mare Lauri juhtumit enne kohtuotsust kommenteerida, olnuks korrektne teavitada läbiotsimisest ka advokatuuri. «Vist pole paljud uurijad advokatuuriseadust lugenud,» arvab Aivar Pilv.

«Probleem on läbiotsimise faktis. Vastavalt advokatuuriseadusele ei tohi advokaate üle kuulata advokatuuri nõusolekuta, advokaadi töö on konfidentsiaalne.»

«Selliseid rünnakuid ei korraldatud isegi sügaval stagnaajal. Politsei justkui ei vastutaks oma tegude eest ega tunnistaks oma kirjaoskamatust,» heidab Pilv ette.

Rein Kiviloo sõnul vajavad põhimõttelist laadi advokatuuriseaduse ja kriminaalmenetluse koodeksi rikkumised teadvustamist, kuid tema prognooside kohaselt ei saavuta politsei ja advokaatide konflikt kunagi väga tõsist ulatust.