Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Genin ootab Hongkongi raha

    Vastab Eesti Innovatsioonipanga omanike esindaja Alex Genin

    Euro Capital Group on registreeritud Mani saarel ja tegeleb peamiselt investeeringutega rahandusse. Eastern Credit Ltd peakorter asub Houstonis, firma on tegelikkuses investeerimispank ja tegeleb suures osas kinnisvaraprojektidega. Firma investeerimisportfell ulatub 300--400 miljoni USA dollarini.
    Olen Eastern Credit Ltd peamine aktsionär ning Euro Capital Groupi tegevdirektor. Vastutan Ida-Euroopa projektide eest. Ülejäänud aktsionärideks nendes firmades on mõned eraisikud ja firmad.
    Kuna projekti maht ulatub sadadesse miljonitesse dollaritesse, siis peab selleks, et niisugust raha investeerida, olema välja kujunenud toimiv turg. Lähtuma peab tegelikust olukorrast. Kindlasti pole ma seda projekti veel maha matnud.
    Ühelt poolt tahan ma näha, kuidas lõpeb Esoili erastamine. Teiselt poolt loodan, et majandussidemed Eesti ja Venemaa vahel paranevad ning opereerimine riikide vahel läheb lihtsamaks. Seega loodan, et tulen veel selle projekti juurde tagasi.
    Jah, oleme n-ö kodused ülesanded lahendanud. Oleme andnud oma hinnangud ja sellest tuleneb, miks me pole projekti teostamisega eriti kiirustanud. Tahame eelkõige näha, kes on meie võimalikud tulevased partnerid.
    Kindlasti on toornafta importimine Venemaalt praegu odavam kui näiteks Norrast. Projekti raames loodan saada lepingu mõne suure Vene naftafirmaga.
    Arvan, et Innovatsioonipanga seos naftaäriga on natukene liialdatud. Innovatsioonipank on keskmine väikepank Eestis, millel on tulevikus hea arengupotentsiaal. Jah, meil on tõesti mõningane kogemus ning tarkvara naftaärist. Pank on finantseerinud mõningaid naftaäriga seotud projekte. Ent ma loodan, et tulevikus leiab pank oma ni?i, mis minu arvates võiks olla erainvesteerimispank.
    Innovatsioonipank peaks üha rohkem sekkuma rahaturuinstrumentide turgu ning oluliselt peaks suurenema ka ekspertiisi ja konsultatsioonide osa. Näiteks on meil palju informatsiooni Kagu-Aasia, Ameerika ja Venemaa turu kohta. Viimane on küll kõrge riskiastmega, kuid viimasel ajal tõusnud väga perspektiivikaks haruks.
    Praegu on käsil projekt Hongkongi investeerijatega, mille tulemusena peaks saabuma sealt rahavoog. Arvan, et selle varal on hea võimalus kiirendada siinset erastamisprotsessi.
    Tahame olla siinsel turul tulevikus natukene tugevamalt esindatud, osaleda oksjonitel ning ettevõtete erastamises. Sealjuures osaleda mitte naftaäri huvidest lähtuvalt, vaid eelkõige lähtuvalt finantshuvidest.
    Emissiooni kogumaht on 3,5 miljonit dollarit. Hetkel ei ole veel kõik müüdud, aga loodan, et lähemas tulevikus õnnestub kogu emissioon maha müüa.
    Allutatud võlakohustusi müüb pank Euro Capital Groupi kaudu investoritele. Müük toimub osadena mitmele investorile. Instrument läheb müüki Euro Capital Groupi kaudu, kellest on seeläbi saanud panga kapitalis suurinvestor.
    Allutatud võlakohustus on aktsiatega võrreldes investoritele atraktiivsem ning turvalisem. Seda võlakohustust on võimalik tähtaja möödudes vahetada aktsiateks. Kuna investorid pole alguses siinse turuga eriti tuttavad, siis tahavad nad kõigepealt lihtsalt siinse olukorraga tutvuda. Seetõttu on ka võlakohustus investoritele turvalisem.
    Innovatsioonipanga omakapital oli oktoobri lõpu seisuga 48 miljonit krooni.
    Meil on suhteliselt head suhted Venemaa investoritega ja ka USA aktsiaturgudega. Nende kahe ühendamine aasta lõpul peaks olema edukas. Ma arvan, et meil õnnestub ainuüksi turundustegevusest kaasata panka deposiitidena umbes sada miljonit krooni.
    Tahan rõhutada panga turvalisust. Meil on omakapitali suhe bilansimahtu umbes kolm ühele. Väga turvaliseks võib pidada panka, kus see suhe on kuus või sellest suurem.
    Mitte ilmtingimata. Ent ma arvan, et pank jõuab kasumisse umbes järgmise aasta kevadsuvel.
    Olen lugenud üht huvitavat artiklit, miks mul seda panka vaja olevat. See oli vist Eesti Ekspressis või mõnes muus lehes. Need inimesed ei tea, millest nad räägivad. Ameerikas oleks selline küsimus tavaliselt lahendatud kohtus, kus kahju võib ulatuda miljonitesse. Tegelikult on meil ka selle juhtumi puhul võimalik võtta kohtuasi kaalumisele.
    Nüüd vastus küsimusele. Eestil on väga suur potentsiaal. Ma arvan, et Eestit võib mõnes mõttes võrrelda Hongkongiga. Eesti on värav Venemaa turule. Teiseks on Innovatsioonipank väga hea pank, plaanime tulevikus oma tegevust laiendada, oleme õnnelikud, et meil on kapitali Innovatsioonipangas.
    Eelkõige huvitab siiski Eestis kohalolek. Tahame omada finantsinstitutsiooni regioonis, mis vahendab rahavoogusid lääne ja ida kapitali vahel.
    Me kaalusime seda varianti, ent arvasime, et Eestis on panka teha parem ja pealegi on see ainult mõne lennutunni kaugusel Moskvast.
    Võib-olla. Meil on mõned huvitavad ettepanekud, peamiselt finantsalal. Arvan, et jõuame nende projektideni järgmise aasta kevadel. Tahan enne seda näha, kes saavad turul n-ö tegijateks.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.