12. november 1995
Jaga lugu:

Maamõõtja taga maareform ei seisa

Maareformi seaduse muutmise ühe peamise põhjusena on esitatud hirmkallid maamõõdutööd, maamõõtjate vähesus ja nende sellest tulenev nahaalsus. Mitu kõrget riigiametnikku on väitnud, et maareform läheb riigile liiga palju maksma ja sellepärast on vajalik muuta maareformi korraldamise põhialuseid. Maareformi elluviimine ei ole tegelikult seotud maa looduses mõõtmise vajadusega.

Maa mõõtmise vajadus on tekkinud vaid maareformiseadusest tuleneva tagastatava maa endise pindala, asukoha ja piiride prioriteediga. Selle järgi peaks kõik tagastatavad maatükid looduses geodeetiliselt üle mõõtma ning põhivõrguga siduma. Utoopia, mille maksab kinni maksumaksja.

Maa tagastamine hajaasustusega maa-aladel toimub enamjaolt skemaatiliste maaüksuste plaanide alusel. See tähendab, et valdavalt maad looduses üle ei mõõdeta. Tagastatav maa de?ifreeritakse aerofotoplaanilt ning plaanimeetri abil leitakse maa pindala. Selle tulemusel koostatakse maaüksuse plaan. Plaani alusel näidatakse tulevasele maaomanikule kätte eeldatavad maa piirid ja piirimärkide asukohad.

Riik rahastab maa tagastamisel sellist tegevust n-ö täie rauaga ning samas kirub maamõõtjaid. Kuna on loodud ebaefektiivne maa tagastamise rahastamise mehhanism, siis on tehtud vale järeldus, et muutmist vajab maareformiseadus. Maamõõtjalt hakatakse maareformiseaduse muutmise kohaselt nõudma maa vormistamist umbmäärases asukohas ja umbmäärases suuruses.

Maamõõtja ei ole süüdi, et riik on keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti ettepanekul kehtestanud sellised taksid, mis muudavad maareformitööd, sh maa tagastamine, riigieelarvele küllaltki koormavaks. Käesolevaks ajaks on maareformi tööd kallinenud võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 50%. Riigikogu on kehtestanud maareformi elluviimiseks konkreetse summa. Sel aastal nähti maa vormistamise töödeks ette 36,4 miljonit krooni. Seda raha on kulutatud peamiselt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise tööde rahastamiseks.

Maksumaksja raha kulutamise selline viis on kujunenud ebaotstarbekaks. Maa tagastamisel on riigieelarvest finantseeritavate tööde ühe tööpäeva maksumus 400 krooni. Maa tagastamise tellimustöid saavad üldjuhul isikud, kes on rahajagajatele lähemal. Eelmisel aastal kehtestati maareformitööde vähempakkumise kohustus, mida seni ei ole rakendatud.

Praktikas on maamõõtja maa erastamise maareformitööd teinud kuni kolmandiku võrra odavamalt kui riigi rahastatavad maatagastamistööd. Kuna maa erastanud isik lihtsalt ei maksa maamõõtjale rohkem, siis peab maamõõtja sellega leppima. Vastasel korral otsib huvitatud isik uue maamõõtja. Lahtiseks jääb vaid põhiprobleem, miks on riik nõus maksma maatagastamistööde eest palju rohkem kui maad erastav isik. Vastutavad riigiametnikud väidavad üheselt, et muidu ei liiguks maa tagastamine üldse. Tegelikkuses maksab riik kinni pooliku töö sellise hinnaga, mille eest peaks saama maa tagastamisel juba täppismõõdistamise. Riiklik kontroll peaaegu puudub. Tegelikkuses ei vastuta tehtud töö õigsuse eest mitte maamõõtja, vaid riigi maakataster. Süsteem diskrediteerib maamõõtja kutsetegevust.

Et seadusega on reguleerimata, millistele juriidilistele ja tehnilistele nõuetele peab maaomandi vormistamine vastama, on maksumaksja raha kulutatud juba vormistatud maamõõdutööde jätkuvaks ümbertegemiseks.

Kuna puuduvad nii maamõõdu kui vannutatud maamõõtja seadus, siis on ametnikud loonud situatsiooni, kus maamõõtja on ametniku meelevallas. Kui ametnik tahab maamõõtjaga rahastamise lepingu sõlmida, siis kiidab ta maamõõtja töö heaks, kui ei taha, ei sõlmi ega kiida.

Maareformi tempo kasvuks on deklareeritud katastriüksuste arvu suur ja järjest suurenev kasv. Tänavu tekitatud katastriüksuste arvu suur kasv on seotud ühe kinnistu koosseisus olevate lahustükkide registreerimisega erinevate katastriüksustena. On tehtud kunstlik juurdekirjutus katastriüksuste arvu suurendamisega, mida on peetud maareformi edukuse pandiks. Kuid sellest ei ole maareformi tegelik efektiivsus kasvanud. Maareformi on edukalt ellu viidud vaid paberil, mitte looduses. 1994. aastal maksis ühe kinnistu vormistamine 3000 krooni, täna juba üle 5000 krooni. Põhirõhu on riik asetanud jätkuvalt maa tagastamisele, mitte maa erastamisele, mis teeks maa vormistamise tööd ka riigile oluliselt odavamaks. Maamõõtjad on seisukohal, et nende taga maareform ei seisa.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas