Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maamõõtja taga maareform ei seisa

    Maareformi seaduse muutmise ühe peamise põhjusena on esitatud hirmkallid maamõõdutööd, maamõõtjate vähesus ja nende sellest tulenev nahaalsus. Mitu kõrget riigiametnikku on väitnud, et maareform läheb riigile liiga palju maksma ja sellepärast on vajalik muuta maareformi korraldamise põhialuseid. Maareformi elluviimine ei ole tegelikult seotud maa looduses mõõtmise vajadusega.
    Maa mõõtmise vajadus on tekkinud vaid maareformiseadusest tuleneva tagastatava maa endise pindala, asukoha ja piiride prioriteediga. Selle järgi peaks kõik tagastatavad maatükid looduses geodeetiliselt üle mõõtma ning põhivõrguga siduma. Utoopia, mille maksab kinni maksumaksja.
    Maa tagastamine hajaasustusega maa-aladel toimub enamjaolt skemaatiliste maaüksuste plaanide alusel. See tähendab, et valdavalt maad looduses üle ei mõõdeta. Tagastatav maa de?ifreeritakse aerofotoplaanilt ning plaanimeetri abil leitakse maa pindala. Selle tulemusel koostatakse maaüksuse plaan. Plaani alusel näidatakse tulevasele maaomanikule kätte eeldatavad maa piirid ja piirimärkide asukohad.
    Riik rahastab maa tagastamisel sellist tegevust n-ö täie rauaga ning samas kirub maamõõtjaid. Kuna on loodud ebaefektiivne maa tagastamise rahastamise mehhanism, siis on tehtud vale järeldus, et muutmist vajab maareformiseadus. Maamõõtjalt hakatakse maareformiseaduse muutmise kohaselt nõudma maa vormistamist umbmäärases asukohas ja umbmäärases suuruses.
    Maamõõtja ei ole süüdi, et riik on keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti ettepanekul kehtestanud sellised taksid, mis muudavad maareformitööd, sh maa tagastamine, riigieelarvele küllaltki koormavaks. Käesolevaks ajaks on maareformi tööd kallinenud võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 50%. Riigikogu on kehtestanud maareformi elluviimiseks konkreetse summa. Sel aastal nähti maa vormistamise töödeks ette 36,4 miljonit krooni. Seda raha on kulutatud peamiselt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise tööde rahastamiseks.
    Maksumaksja raha kulutamise selline viis on kujunenud ebaotstarbekaks. Maa tagastamisel on riigieelarvest finantseeritavate tööde ühe tööpäeva maksumus 400 krooni. Maa tagastamise tellimustöid saavad üldjuhul isikud, kes on rahajagajatele lähemal. Eelmisel aastal kehtestati maareformitööde vähempakkumise kohustus, mida seni ei ole rakendatud.
    Praktikas on maamõõtja maa erastamise maareformitööd teinud kuni kolmandiku võrra odavamalt kui riigi rahastatavad maatagastamistööd. Kuna maa erastanud isik lihtsalt ei maksa maamõõtjale rohkem, siis peab maamõõtja sellega leppima. Vastasel korral otsib huvitatud isik uue maamõõtja. Lahtiseks jääb vaid põhiprobleem, miks on riik nõus maksma maatagastamistööde eest palju rohkem kui maad erastav isik. Vastutavad riigiametnikud väidavad üheselt, et muidu ei liiguks maa tagastamine üldse. Tegelikkuses maksab riik kinni pooliku töö sellise hinnaga, mille eest peaks saama maa tagastamisel juba täppismõõdistamise. Riiklik kontroll peaaegu puudub. Tegelikkuses ei vastuta tehtud töö õigsuse eest mitte maamõõtja, vaid riigi maakataster. Süsteem diskrediteerib maamõõtja kutsetegevust.
    Et seadusega on reguleerimata, millistele juriidilistele ja tehnilistele nõuetele peab maaomandi vormistamine vastama, on maksumaksja raha kulutatud juba vormistatud maamõõdutööde jätkuvaks ümbertegemiseks.
    Kuna puuduvad nii maamõõdu kui vannutatud maamõõtja seadus, siis on ametnikud loonud situatsiooni, kus maamõõtja on ametniku meelevallas. Kui ametnik tahab maamõõtjaga rahastamise lepingu sõlmida, siis kiidab ta maamõõtja töö heaks, kui ei taha, ei sõlmi ega kiida.
    Maareformi tempo kasvuks on deklareeritud katastriüksuste arvu suur ja järjest suurenev kasv. Tänavu tekitatud katastriüksuste arvu suur kasv on seotud ühe kinnistu koosseisus olevate lahustükkide registreerimisega erinevate katastriüksustena. On tehtud kunstlik juurdekirjutus katastriüksuste arvu suurendamisega, mida on peetud maareformi edukuse pandiks. Kuid sellest ei ole maareformi tegelik efektiivsus kasvanud. Maareformi on edukalt ellu viidud vaid paberil, mitte looduses. 1994. aastal maksis ühe kinnistu vormistamine 3000 krooni, täna juba üle 5000 krooni. Põhirõhu on riik asetanud jätkuvalt maa tagastamisele, mitte maa erastamisele, mis teeks maa vormistamise tööd ka riigile oluliselt odavamaks. Maamõõtjad on seisukohal, et nende taga maareform ei seisa.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Raadiohitid: kinnisvara- ja ehitusturu elavnemiseks kulub aastaid
Turu elavnemine on ilmselt aastatepikkune lugu, rääkis Merko eksjuht Andres Trink nädala kuulatuimas saates “Kuum tool”. Huviga kuulati ka podcaste, mis keskendusid eri nurkade alt investeerimisele.
Turu elavnemine on ilmselt aastatepikkune lugu, rääkis Merko eksjuht Andres Trink nädala kuulatuimas saates “Kuum tool”. Huviga kuulati ka podcaste, mis keskendusid eri nurkade alt investeerimisele.
Balticconnector läheb uuel nädalal taas tööle
Tegevused Balticconnectori kasutuselevõtuks on edenenud plaanipäraselt ning mere- ja maismaaosa taasühendamise tööd Eestis ja Soomes viidi lõpule edukalt, selgub pressiteatest.
Tegevused Balticconnectori kasutuselevõtuks on edenenud plaanipäraselt ning mere- ja maismaaosa taasühendamise tööd Eestis ja Soomes viidi lõpule edukalt, selgub pressiteatest.