Demokraatliku vasakliidu valitsuspartei esimehel, 42aastasel Aleksander Kwasniewskil on noorusele vaatamata selja taga pikk poliitiline karjäär, kuhu muu hulgas mahub ministriamet kunagises kommunistlikus valitsuses. Praegu on ta riigi valitsuskoalitsiooni liider, kuid ei ole valitsuse liige. Tema juhtimisel töötatakse välja uut Poola põhiseadust.
Valimiskampaanias on majandusreformidel olnud seni suhteliselt tagasihoidlik osa, kuna majanduse arengu põhisuunas on presidendikandidaatidel üksnes väikseid lahkarvamusi. Mõlemad pooldavad riigi kiiret ühendamist Euroopa Liidu ja NATOga.
Kwasniewski toetab erastamisel praeguse valitsuse kurssi ja suhtub pooldavalt sellesse, et töötajad hakkavad oma firma aktsionäriks.
Walesa on soovitanud anda igale kodanikule umbes 52 000 Eesti krooni, millega nad saaksid osaleda erastamisel või asutada oma firma. Tema ideaal on väikeettevõtjate Poola. Majanduseksperdid ei võta tema ideid eriti tõsiselt.
Suurema osa Poola ettevõtjate meelest ei ole vahet, kumb kandidaat presidendiks saab. See ilmnes ka esimeses voorus, kus ettevõtjate hääled jagunesid kahe kandidaadi vahel võrdselt, väikese eelistusega Walesale.
Osa ettevõtjaid siiski kardab, et Kwasniewski võimuletulek vähendaks Poola rahvusvahelist usaldatavust, mis võib Poola majandusele saatuslikku mõju avaldada. On ka võimalik, et Kwasniewski võidu korral suureneb ühiskondlik rahutus ja algavad streigid, sest ametiühing Solidaarsus on lubanud tema tegevust raskendada.
Presidendiamet on seni viimane bastion, mida ekskommunistid pole seni vallutada suutnud. Turg pelgabki juba nn punase kolmnurga pärast, mis tähendaks nii parlamendi, valitsuse kui presidendi juurte ulatumist postkommunismi.
Kuid nagu ütles panga JP Morgan esindaja Suzanne Gahler, on investorite arvates Poola majandus väga stabiilne ja valuuta tugevnev ning sõltumata valimistulemusest nende seisukoht ei muutu.
Poolas tegutsevate Norra ärimeeste meelest ei ole Poola majanduse seisukohalt tähtsust, kas presidendiks saab reformisõbralik Kwasniewski või Walesa. Hoopis suuremat mõju võib avaldada ekskommunistide positsioonide tugevnemine kahe aasta pärast peetavatel parlamendivalimistel. KL-DN
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.