Hiidlastel plaan hakata tootma biopreparaate

Äriplaani kohaselt moodustab peamise osa firma toodangust patenteeritud juurdekasvustimulaator Juka, mida on Hiiumaal varem tootnud ka PÜ Trias ning mis on eelkõige mõeldud neile aiapidajatele, kelle peenardel ei kipu taimed kehva mullakoostise tõttu kasvama. «Katsetused näitavad, et Juka paneb kasvama 80% detsembris istutatud roosidest, mida muidu pole sellisel aastaajal võimalik istutada,» rääkis Hanikat. Tema sõnul koosneb Juka 98% ulatuses talgist, mistõttu majanduslik tasuvus sõltub suuresti talgi hinnast. Teiste toodetena nimetas Hanikat jõulukuuse säilitusvedelikku, toidukonservanti Servo ning kompleksväetisi.

Selleks, et projekt täismahus tööle hakkaks ning hõlmaks endas ka kasvustimulaatori abil valmistatavaid kasvusegusid ning kasvuturvast, taotleb Dux & Co endale ka Hiiumaa turbavarude kasutamise õigust.

«Aastas plaanime turvast töödelda ligi 100 000 kantmeetrit, sellest 10 000 kantmeetrit läheks Kärdla linnale kütteturbaks, väike osa ka loomadele allapanekuks,» selgitas Hanikat oma plaani.

Kuna turvas on Hiiumaal hästi kättesaadav ning selle varud ulatuvad 200hektarilisel pindalal 3,8 mln kantmeetrini, pretendeerivad turbavarude kasutamisõigusele ka teised ettevõtted. Paari kuu eest Kärdla linnavalitsuse ning ASi Keino osalusel moodustatud AS Hiiu Turvas plaanib aastas toota maksimaalselt 10 000 tonni turvast eeskätt Kärdla linna ja valdade katlamajade tarbeks. ASi Hiiu Turvas nõukogu esimehe Rafik Asadovi sõnutsi juurutavad ka nemad kasvuturba ja -segude tootmist. Erinevalt Dux & Co äriplaanist kavatseb Hiiu Turvas töödeldud turvast turustada üksnes Eestis. Kumb kahest pretendendist turba-raba enda käsutusse saab, peaks selguma paari kuu jooksul. Hiiumaa ettevõtluskeskuse tegevdirektor Aivar Pere ütles, et Dux & Co projekt on kaugel Hiiumaa mahamüümisest, nagu on väitnud kohalikud allikad. «Minu arvates on tervitatav, et ettevõtjad võtavad käsile innovaatilisi projekte, mis ei tundu argiloogilised,» lausus ta.

Praegu seisab ASi Dux & Co projekti täielik teostumine rahaliste vahendite taga, proovipartiisid aga juba tehakse. Pool projekti maksumusest kattis kevadel innovatsioonifond, laenates firmale 650 000 krooni 12% aastaintressiga. Laenu tagasimaksmise aeg on kaks aastat. Teise 650 000 krooni loodab Hanikat lähiajal saada Tallinna Pangast, kindel see veel ei ole.

Hanikat kinnitas, et kogu toodang müüakse välismaale, praeguseks saabunud tellimuste järgi otsustades kujuneb esialgseks toodangumahuks kolm tonni kuus. Kaup pakitakse 25grammistesse kilekotikestesse, ühe koti väljamüügihinnaks on plaanitud kuus ja pool krooni. Selle järgi prognoosis Hanikat aastakäibeks 3,5 miljonit krooni.