21. november 1995
Jaga lugu:

Mida teha lennuväljaga?

Tartus käigusoleval Ülenurme lennuväljal võivad maanduda ainult kuni 30tonnised lennukid. Raskemad Vene tsiviillennukid kui JAK 40 seal maanduda ei saa. «Kui tahame Tartus kunagi näha kasvõi 50--60tonniseid lennukeid, peame ikkagi hakkama kasutama Raadi lennuvälja,» lausub Tartu Raadi Lennujaama tegevdirektor Andrus Kilgi. Raadi maandumisrada on üks Eesti pikemaid -- kolm kilomeetrit.

«Siin saab lahendus olla transiitlennundusele orienteerumises,» pakub Kilgi välja lennuvälja kasutamisvõimaluse.

Kohe pärast firma Tartu Raadi Lennujaam loomist tundis endise sõjaväelennuvälja vastu huvi üks Jaapani firma. Jaapanlased tahtsid saada sajaks aastaks osa Raadi lennuvälja territooriumist, et rajada Tartusse oma lennuväli. Läbirääkimised katkesid, sest seni on maaomandi küsimus lahendamata.

Eelmisel aastal peeti läbirääkimisi ühe Ameerika vahendusfirmaga, kes oleks olnud nõus investeerima 10--15 aasta jooksul kümneid miljoneid USA dollareid. «Nad tahtsid saada maksusoodustusi,» räägib Kilgi. «Oleme teinud valitsusele ettepaneku kuulutada Raadi endine sõjaväeala investeerimissoodusalaks. Paraku pole valitsus julgenud Eestis sellist pretsedenti luua.»

«Maksusoodustusega võime tulevikus kaotada pool muna, ilma soodustuseta terve muna,» leiab Kilgi. Vene armee jättis Raadile maha ka reostuse, mille kõrvaldamiseks kulub erinevatel hinnangutel 20--100 miljonit krooni. Välisinvesteerijad oleksid nõus neid kulusid katma vaid siis, kui nad saavad selle eest samas suurusjärgus maksusoodustusi.

Kilgi toob eeskujuks Leedus ?iauliais mahajäetud Vene sõjaväelennuvälja saatuse. Leedulased kehtestasid seal küllaltki tagasihoidliku investeerimissoodustuse -- 15 aasta jooksul 50 protsenti ettevõtte tulumaksust -- ja said firmalt Philips ligi 17 miljoni dollari suuruse laenu.

Raadi lennuvälja maa-alal asub üle 70 objekti, millest vaid viiendik on välja renditud, põhiliselt hulgimüügifirmadele ja autolammutuskodadele. Maandumisraja väärtuseks on hinnatud 33,7 miljonit krooni. «Püüame lennurada päästa hävinemast, kuni otsustamisprotsess kestab. Otsustada on praegu veel võimalik kahes suunas. Kui rada hävib, siis on asi selge,» räägib Kilgi.

Raadi asub kolme omavalitsuse -- Tartu linna, Tartu ja Luunja valla territooriumil. Seetõttu on ASi Tartu Raadi Lennujaam omanikud kolm omavalitsust võrdsetes osades. Tartu Raadi Lennujaam ei saa riigilt ühtegi senti, ettevõtte kulud kaetakse mitteeluruumide rendi- ja ASi Carsell tegevustulust.

Carsell haldab lennuvälja ruleerimisrajal rajatud autoturgu. Firma juhatuse esimehe, Tartu linnavalitsuse ettevõtlusosakonna juhataja Jaak Adamsoo sõnul kuulub 60% Carselli aktsiatest Tartu Raadi Lennujaamale, 20% ASile L.S.K. ja 20% ASile Vemo Pioneer. Autoturu käivitamiseks (sideliin autokeskusega, ruumid ostu-müügi vormistamiseks jm) tegi firma 400 000 krooni suuruse investeeringu.

Nädalavahetusel käib Raadil oma autot müümas umbes tuhat inimest, ligi sajal juhul vahetab auto omanikku.

Tartu Raadi Lennujaama tänavuse aasta investeerimisplaan on 700 000 krooni.

Koostöös Soome planeerimis- ja konsultatsioonifirmaga Plancenter Ltd korraldavad Tartu linnavalitsus ja Eesti ning Soome keskkonnaministeerium 3.--6. detsembrini rahvusvahelise seminari Raadi militaarala uuskasutuse võimalikkusest.

«Euroopa Liidus on selliste alade uurimiseks ette nähtud fond. Soome keskkonnaministeeriumi kaudu on programmi lülitatud ka Tartu,» selgitab seminari organiseerija, ASi ARC Projekt juhatuse esimees Olev Suuder.

Ta loodab, et seminaril leitakse Raadi endisele sõjalennuväljale mõni rakendusvõimalus. Võimaluste majanduslikku tasuvust hindavad poole aasta jooksul välisspetsialistid.

Positiivse otsuse korral tahab Plancenter Ltd Phare raha kasutades teha väikesel osal lennuväljast näidise, kuidas militaarobjekte taaskasutada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum