Alkoholiaktsiisi tõusuga selle aasta 1. detsembril võrdsustub kodumaise alkoholi aktsiis imporditud alkoholi omaga ja seega tekib Maidre sõnul küsimus, miks kodumaise kange alkoholi hind on riiklikult reguleeritud. «Oleme neid hinnakõveraid vaadanud ja põhimõtteliselt leiame, et alkoholi hind peab olema vabalt kujunev, ehkki lõplikku seisukohta selles küsimuses pole võetud,» rääkis Maidre.
Eelmisel nädalal pöördusid RE Liviko, jaekaubanduse liit ja toiduainete hulgimüüjate liit majandus- ja rahandusministeeriumi poole ettepanekuga lasta kange alkoholi hind seoses aktsiisitõusuga vabaks.
«Jaekaubanduse liit on seisukohal, et Eestis kui liberaalse turumajandusega riigis, kus ei ole ka riiklikku alkoholimonopoli, puudub vajadus alkoholi jaehinna riikliku reguleerimise järele,» selgitas jaekaubanduse liidu tegevdirektor Meelis Randma. Alkoholi tootmise litsents on Eestis 16 firmal.
Praegu kehtiva korra järgi on importalkoholi ja Eestis toodetud lahjade alkohoolsete jookide ja õlle hinnakujundus vaba ning jaekaubanduses rakendatakse nende puhul 15--25 protsendilist juurdehindlust.
Eestis toodetud üle 22 mahuprotsendiga alkohoolsete jookide jaehind on seevastu riiklikult reguleeritud ning nende mahahindlus võrreldes importalkoholiga on 8--15%.
Tegelikkuses on kange kohaliku alkoholi keskmiseks mahahindluseks Meelis Randma sõnade kohaselt jaekaubanduses kujunenud 10--12%, mistõttu see on vähem tulus kui importalkoholi müük.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.