• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nõukogu on vaja

    15. novembri Äripäevas esitas Priit Uring artiklis «Nõukogu kohustuslikkus on kaheldav»seisukohti, mis on vastuolus justiitsministeeriumi väljatöötatud seaduseelnõudes omaksvõetud põhimõtetega ning ministeeriumi seniste seisukohtadega.
    Äriseadustiku väljatöötamisel olid juhtstruktuuride kavandamisel eeskujuks Euroopas levinud lahendused. Siiski on ekslik arvata, et nõukogu mudelit on pimesi kopeeritud. Kui otsida aktsiaseltsi nõukogu Eesti süsteemis eripärasid, on meil põhiline just kapitaliesindajate-aktsionäride sõbralikkus.
    Eestis samastatakse sageli aktsionär omanikuga. Siit edasi järeldatakse, et ainuaktsionäri seisund peaks olema võrdne üksikisikust ettevõtja omaga. Kuid enamasti ununeb üks aktsiaseltsi põhitunnuseid -- vastutuse piiratus. Kuna aktsiaseltsiga ei seondu ainult aktsionäride huvid, on ühiskonnal õigus omapoolseid tingimusi seada. Ühingu eksistents või pankrot võib oluliselt mõjutada võlausaldajate, töötajate jt käekäiku.
    Sellest lähtuvalt on arenenud riikide praktikas aktsiaseltsi staatust reguleeritud. Näiteks Saksamaal valitakse aktsiaseltsi järelevalvenõukogu 3--21liikmeline. Nõukogu suurus sõltub lisaks aktsionäride arvule ka aktsiakapitali suurusest. Nõukogu ei vali mitte ainult aktsionärid, vaid vähemalt kolmandik (üle 2000 töötaja puhul pool) liikmetest valitakse aktsiaseltsi töötajate poolt. Seega ei ole aktsionäride õigused Eesti äriseadustikuga just eriti piiratud. Ühe isiku aktsiaseltsis on ainuaktsionäri õigus nõukogu liikmed ainuisikuliselt määrata.
    Nõukogu liikmetele näeb äriseadustik ette vastutuse teistele isikutele tekitatud kahju eest. Vastutusest saab nõukogu liige vabaneda üksnes kahjutekitava otsuse suhtes eriarvamusele jäädes. Nii võib kahju kannatanud võlausaldaja minna oma nõudega nõukogu liikme vastu, kes kahju tekitanud ühingu aktsionär ei olegi. Nõukogu lisab täiendavaid garantiisid ühingu võlausaldajatele.
    Lõpuks ei tasu unustada, et äriseadustik võimaldab takistusteta tegutseda ka ilma erilisi juhtstruktuure loomata. Aktsionär võib aktsiaseltsi tegevust jätkata üksikisikust ettevõtjana. Mitme aktsionäri korral võib moodustada täis- või usaldusühingu, mis ei vaja ei juhatust ega nõukogu.
    Tegemist on justiitsministeeriumi ametliku seisukohaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriolukorra kehtestanud Ungari küünitab firmade kasumite järele
Täna Ungaris kehtestatud eriolukorraga erakorralised volitused saanud peaminister Viktor Orban teatas, et riigieelarve tasakaalustamiseks peavad suurfirmad ära andma oma üleliigse kasumi.
Täna Ungaris kehtestatud eriolukorraga erakorralised volitused saanud peaminister Viktor Orban teatas, et riigieelarve tasakaalustamiseks peavad suurfirmad ära andma oma üleliigse kasumi.
Savisaar tõstis riigimetsa raiemahte
Keskkonnaminister Erki Savisaar tuli vastu metsatööstuse lobile ja pööras ümber eelmise ministri määruse ning suurendas tänavust raiemahtu riigimetsas enam kui poole miljoni tihumeetri võrra.
Keskkonnaminister Erki Savisaar tuli vastu metsatööstuse lobile ja pööras ümber eelmise ministri määruse ning suurendas tänavust raiemahtu riigimetsas enam kui poole miljoni tihumeetri võrra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.