Seadusemuudatuste kohaselt võib näiteks maksuamet kokkuleppel maksumaksjaga, kelle tulu tema arvestuste järgi on maksustamisperioodil väiksem eelmise perioodi tulust, lubada vähendada avansilisi makseid. Uue korra kohaselt saab üksikisik valitsuse kehtestatud korras arvata oma maksustatavast tulust maha ka koolituskulud.

Järgmisel aastal tõuseb üksikisiku maksuvaba tulu määr 3600 kroonilt 6000 kroonile aastas. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hundi sõnul ei löö selline otsus auku riigieelarvesse, kuna seda on planeeritud katta muudest riigile laekunud summadest.

Reformierakonda kuuluva riigikogu liikme Heiki Kranichi sõnul tuleb oluliseks hinnata ka võimalust lasta üksikisikul arvata maksustatavast tulust maha ehitise ja korteri soetamiseks võetud laenude ja kapitalirendi intressid, mis peaks kaasa aitama kinnisvarainvesteeringutele.

Maksuvaba tulu hulka arvatakse ka üksikisiku korteri või elamu, suvila jms müügist saadav tulu. Seda juhul, kui need on olnud tema omanduses üle kahe aasta, antud isiku erastatud, talle tagastatud või kui müügitehingut ei sooritata aasta jooksul üle ühe korra. Viimasel puhul on Kranichi sõnul silmas peetud juhtumeid, kus inimesel on vaja näiteks ootamatu majandusliku krahhi tõttu maha müüa oma alles soetatud korter.

Kinnisvarabüroo Mendelson & Co avalike suhete juhi Hannes Kuhlbachi hinnangul peaks muudatused tulumaksuseaduses kaasa aitama kinnisvaraturu arengule.

Oluline on ka omandireformi käigus tagastatud maa müügist saadud tulu vabastamine maksustamisest. Seaduse muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuaril 1996.