Annuse sõnul jäi võlausaldajate üldkoosolekul täielikult või osaliselt rahuldamata 2,4 miljoni krooni eest võlanõudeid. «Vaidlusi tekitas Ühispanga laen, millega seoses on pooleli kohtuasi, kas nõuet saab tunnistada pandiga tagatuks. Sellest oleneb ka nõude järk,» rääkis Annus.
Üks Haapsalu suuremaid puidutöötlemisettevõtteid Puito pankrotistus augustis mitme ebaõnnestunud tehingu ja laenuvõtmise tagajärjel.
Ühispangast võttis Puito viis miljonit krooni laenu eesmärgiga rekonstrueerida tootmist. Tegelikult kanti laenusumma suures osas üle Haapsalu KEKile ja ASile Haapsalu Puitdetail. Laenu eest osteti põhiliselt Haapsalu KEKist järelejäänud hooneid ja seadmeid.
Lisaks tehingutele Haapsalu Puitdetailiga ostis Puito näiteks kaks tootmishoonet 1,3 miljoni krooni eest. Müüja oli samad hooned neli päeva varem omandanud ainult 166 000 krooni eest.
Pankrotihalduri abi Kersti Kaasik on ajalehele Lääne Elu selgitanud, et ebamajanduslike tehingute üheks põhjuseks võib pidada seda, et Haapsalu KEKi peadirektor Koit Uus oli pikka aega ka Puito juhatuse liige ja Haapsalu Puitdetaili juhatuse esimees.
Jaak Annus lisas, et Puito pankrotiprotsessis on erinevalt paljudest teistest sarnastest protsessidest maksuvõlad ja viivised jagatud järkudesse. «Maksuameti põhinõue on 141 000 krooni, viivis 8740 krooni,» näitlikustas Annus.
Sel nädalal korraldatakse Puito hoonestu enampakkumine. Kompleksi alghind on neli miljonit krooni, kuna oktoobris ostjate puuduse tõttu nurjunud oksjon ei suutnud 5,9 miljoni kroonise alghinnaga kedagi meelitada.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.