Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dvigateli elamufondist ja RASist Elumaja

    Aasta tagasi sooviti kogu RASi Dvigatel elamufond üle anda pool aastat tegutsenud RASile Elumaja (edaspidi Elumaja), kuid tüliga pooleks õnnestus tookord talve hakule planeeritud segaduse tekkimine ära hoida. Tookord võeti üle Tallinna kesklinna territooriumil asuvad RASile Dvigatel kuuluvad elamud.
    Elumaja seisukohalt on elumajadega tegelemine võrreldav tootmisega, mille mahtu ei saa üleöö suurendada. Põhimõttest, et peale ettevõtte käivitamiseks vajamineva laenuks saadava summa riigilt raha enam ei küsita, pidas Elumaja seniajani kinni. Elamufondi üleandmiseks Elumajale peab olema täidetud rida tingimusi, millest esimeseks on üleantavate elumajade regioonis tegutseva kontserniga seotud teenindava ettevõtte olemasolu. 1995. a augusti seisuga olid sellised ettevõtted olemas Põhja-Tallinnas ja Tallinna kesklinnas, Saaremaal, Paides, Viljandis ja Tartus. 1994. a talvel ei võetud üle suurt elamufondi Lasnamäe linnaosas, kuna seal puudus teenindamiseks vajalik struktuur.
    Majandusministeeriumi kavatsustest ei selgunud, et RASi Dvigatel ülejäänud elamufond kavatsetaks Elumajale üle anda. See selgus nüüd äkki erastamisagentuuri nõukogu otsusest, mis võib seada ohtu Elumaja kui iseseisva eraõigusliku majandusstruktuuri eksistentsi. Elumaja pole suuremastaapne soojatootja. Ettevõte loodi ainult selleks, et ta oleks peremeheta jääma hakkavate elumajade omanik ja nendes majades eluruumide erastamise korraldaja. Asja mitte tundvate isikute sekkumine suhteliselt keeruka struktuuriga kontserni juhtimisse võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi kogu Elumaja halduses oleva elamufondi elanikele.
    Kuid mitte ainult teenindava ettevõtte olemasolu või puudumine ei määra üleantud elumajade elanike edasist käekäiku. Väga oluline osa on suurel hulgal õigetel andmetel, mis tuleb eelnevalt sisestada Elumaja haldusjuhtimise infosüsteemi. Kogu see info (sh ka raamatupidamise andmed) tuleb saada elamufondi eelmiselt omanikult, kellelt seda tihtipeale korrektsena saada pole aga võimalik. Kõik see viibki mõttele, et miski on mäda asekantsler Tarmo Rubeni juhitava majandusministeeriumi ettevõtete haldamise ja juhtimise osas.
    RASi Dvigatel majadega tekkinud olukord ei ole esmakordne. 1994. a kuulutati RASi Masinatehas ja RASi Volta elamufond, mille üleandjaks ei leidunud lõpuks enam ühtegi organisatsiooni, lihtsalt Elumaja omaks.
    Kõigi ettevõtete erastamisel eraldatakse elamufond liiga hilja erastamisvarast. Erastamise faasis, kus elamumajandusele pole ammu enam kulutusi tehtud ja keegi erastatavas ettevõttes ei vastuta enam elamumajanduse käekäigu eest, jääb elamufond pärast erastamist abitult õhku rippuma. Seejuures arvavad mõned riigiametnikud, et nüüd ongi elamufond RASile Elumaja üle antud. Selline lähenemine näitab, et ministeeriumi ja erastamisagentuuri ametnikud tegelevad huviga ainult selle osaga varast, mida saab kellelegi müüa. Elumajad koos oma elanike ja probleemidega ei ole neile müügi seisukohalt huvitavad.
    On ülioluline, et elamufond eraldataks erastatavast ettevõttest enne, kui ettevõte satub erastamisagentuuri vaatevälja. Hilisemad katsed olukorda normaliseerida pole seniajani peale mure elanikele ja tüli erastamisagentuuriga midagi toonud. Loodi vaid erastamisagentuuri oma elamumajandusettevõte RAS Auvus, kelle väidetavaid «imetegusid» pärast tema liitmist Elumajaga varjata tahetakse. Oleks ju võinud RASi Dvigatel elamud jm koos eraldatava rahaga hoopis Auvusele hooldada anda. Majandusministeeriumi haldusalas on teisigi Elumajaga analoogilisi ettevõtteid, nagu RAS Ehitajate EEV. Ministeeriumi roll oleks nende riigile kuulunud elumajade valdajate vahel süsteem luua. Nende probleemidega aga ei tegeleta ja elamuamet kavatsetakse 1996. aastal hoopis likvideerida.
    Lootus segaduste lõppemiseks tekkis, kui erastamisagentuur toodi 1995. a kevadel rahandusministeeriumi haldusalast majandusministeeriumi haldusalasse. Kahjuks muutus olukord veelgi hullemaks. Üürnike huve kaitsta lubanud minister Liina Tõnisson ei suutnud ära hoida Dvigateli majade üürnike sattumist mitte just kadestamisväärsesse olukorda. Kes teeb nüüd ära majandusministeeriumi tegemata töö?
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”