Loovalt mõtlev töötaja on tõeline väärtus

Viimasel ajal on paljud firmajuhid ja ettevõtteomanikud hakanud senisest rohkem tähele panema, kui suurel määral sõltub firma edu personalist, täpsemalt, igast üksikust töötajast. Enamikul on seljataga mõned ilmsed sissekukkumised personalivalikul. Paljud on kogenud, et hea tuttav ei pruugi osutuda sobivaks töötajaks.

Samas märgatakse sedagi, et tööd hästi tegev ja oma peaga mõtlev töötaja on tõeline väärtus. Üha selgemaks saab, kui mõttetu on palka maksta inimesele, kes ei taha või ei suuda ära teha seda, milleks ta on tööle võetud. Pealegi ei piisa enamikul töökohtadel ka usinast ja kohusetundlikust käsutäitjast.

Üksnes kuulekusel põhinev hierarhiline organisatsioon muutub hõlpsasti bürokraatlikuks ega suuda kuigi operatiivselt või paindlikult tegutseda.

Eeskirjade ja korralduste täpsest täitmisest muutuvates oludes sageli ei piisa. Iga firma vajab ka loovaid ja initsiatiivikaid töötajaid, mitte ainult kõrge kvalifikatsiooniga töötegijaid. Loovalt tegutseva meeskonna organiseerimine on juhitöö peamisi ülesandeid.

Loovate, ise olukorrale vastavalt tegutsevate ning oma otsuste eest vastutavate inimestega saab efektiivselt töötada ja firmat arendada, kuid nende juhtimine on raske töö. Tuleb ju lisaks omaalgatuse ja uudsete lahenduste soosimisele kindlustada firma stabiilsus ja järjepidevus. Sageli kardavad juhid, et omaalgatuse soosimine viib nende autoriteedi langemise (kuigi see pole alati nii) või krahhini, kuna loovate ideede pakkujal ei ole kogu vajalikku infot või ei arvesta ta kõigi oluliste teguritega.

Kui keegi hakkab määratletud piiridest välja püüdlema, tekitab see kaaslastes enamasti ärevust: kuidas siis nii, aga oli ju räägitud? alati tegime teisiti! mis siis mina nüüd tegema pean? mida ta endast mõtleb? jne. Ometi võib väike uuendus sageli märkimisväärselt kasulikuks osutuda.

Loovat inimest iseloomustab probleemitundlikkus -- võime märgata küsitavusi, probleeme ja vasturääkivusi; mõtlemise voolavus -- võime välja pakkuda hulgaliselt ideid mingi probleemse olukorra lahendusena; paindlikkus -- võime näha asju ja olukordi mitmelt vaatekohalt; originaalsus ning ideede viimistlemine ja esitamine.

Kõigi nimetatud võimete alged on igas inimeses. Kahjuks oleme lapsepõlvest peale harjunud oma loovust varjama, sest ümbritsevad inimesed hindavad pigem kuulekust. Seetõttu on ka täiskasvanutel sageli raske oma loovust leida ja kasutada.

Sellest, kas inimesel õnnestub töö juures oma loovust rakendada või mitte, oleneb suurel määral tema rahulolu enese ja oma tööga. Kuigi loovuse rakendamine on iga inimese jaoks oluline, tuleb asjale mõistagi läheneda ka organisatsiooni huvide seisukohalt. Tähtis on silmas pidada, et ka kõige originaalsemaid ja kasulikumaid ideid pakkuv töötaja on ikkagi firma teenistuses.

Nagu teisigi juhtimisvilumusi, pole võimalik töötajate loovust valla päästa ja ära kasutada ilma harjutamata. Tähele tasub panna uudseid ideid isegi juhul, kui nad pole kohe kasutatavad, sest nad võivad anda mõtlemisainet edaspidiseks. Loovust toetab olulise info kättesaadavus ja avatud suhtlemine.

Tähtis on koostööõhkkond, kolleegide või ülemuste tagasiside ning toetus. Samas vajavad loovamad inimesed enamasti mingit autonoomsust ning ei talu pealetükkivat või autoritaarset juhendamist. Nad võivad ju mõnda aega autoritaarsust taluda ja rakendada oma loovust väljaspool tööd, aga lõpuks ei tule see kasuks kummalegi poolele. Siiski oleks hea anda neile täpsed tähtajad, sest muidu võivad nad jäädagi oma uuendust arendama ja paremaks tegema.

Et julgustada töötajaid mõistlikult riskeerima, ei tasuks neid väikeste läbikukkumiste eest kohe karmilt hukka mõista. Kuna loovate lahendusteni jõudmine võtab aega, tuleb vältida ennatlikku kriitikat ning kaitsta uute ideede haavatavaid algusi.

Uute ideede leidmiseks on spetsiaalseid protseduure, mida on võimalik õppida ja õpetada. Eesmärgiks pole mitte igasugune loovus iga hinna eest, vaid firma tegevuse efektiivsemaks muutmine, iga inimese võimete kasutamine ning probleemide õigeaegne avastamine ja lahendamine.