• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EMI on koostanud ühisele valuutale ülemineku kava

    EMI soovituse kohaselt peaks esimene etapp algama 1998. a algul ehk aasta enne valuutaliidus osalevate maade valuutakursside lõplikku fikseerimist ja lõppema 2002 1. juulil, mil rahvuslikud valuutad lõplikult asendab ühisvaluuta.
    EMI leiab, et 1998. a algul peaksid ELi liidrid lõplikult kindlaks määrama need riigid, millest saavad 1. jaanuaril 1999 algava majandus- ja valuutaliidu (EMU) liikmed. Alates 1999. a 1. jaanuarist muudetakse EMU riikide valuutade vahetuskurss konversioonikursiks, mis tähendab, et riikide valuutad ja Euroopa valuuta saavad majanduslikult ühe valuuta eri väljenduseks. Rahvusvaluutad on endiselt käibel.
    Hiljemalt 1. jaanuaril 2002 hakkavad Euroopa keskpank ja riikide keskpangad emiteerima uut Euroopa paber- ja metallraha, millega asendatakse kohalik valuuta. 2002. a 1. juulil on kogu rahavahetus lõppenud ja rahvuslikud valuutad järk-järgult käibelt kadunud.
    Enne 1999. a tuleb ELil otsustada, missugused riigid tohivad EMUs osaleda, ning töötada ühisraha jaoks välja vajalik seaduslik alus. Seadusega tuleb määrata, missugune on osalevate valuutade lõplikult fikseeritud konversioonikurss, missugune on uue valuuta seaduslik staatus ja kuidas toimub rahvuslike valuutade asendamine ühisvaluutaga.
    Äsja avaldatud Euroopa rahainstituudi ettekanne peab ELi liikmesriikide jõupingutusi EMU konvergentsinõuete täitmisel ebapiisavaks. Suurte eelarvepuudujääkide ja riigivõlgade püsimine valmistab EMI-le pettumust.
    EMI kinnitab, et konvergentsikriteeriume (lubatud eelarvepuudujääk 3% SKTst ja riigivõlg 60% SKTst) tuleb järgida mitte üksnes valuutaliidu kolmandale etapile pääsemisel, vaid ka kogu aeg edaspidi. EMI peadirektor Alexandre Lamfalussy taunib ELi liikmesriike sellepärast, et nood ei tasakaalusta eelarvet praegu, majanduskasvu ajal. Ta rõhutas, et kolmeprotsendiline eelarvepuudujääk on ülemine piir ja peab kehtima igasugustes oludes, ka majandusseisaku ajal. EMI on seisukohal, et riikliku majanduse tasakaalustamine aitab alandada intresse, lisab raha kasulikeks investeeringuteks ja suurendab usaldust riigi vastu. EMI kiidab suure hulga riikide head inflatsioonivastast poliitikat ja nende väikseid intressierinevusi, kuid kritiseerib mitme riigi finantspoliitikat. FT-KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).