Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EMI on koostanud ühisele valuutale ülemineku kava
EMI soovituse kohaselt peaks esimene etapp algama 1998. a algul ehk aasta enne valuutaliidus osalevate maade valuutakursside lõplikku fikseerimist ja lõppema 2002 1. juulil, mil rahvuslikud valuutad lõplikult asendab ühisvaluuta.
EMI leiab, et 1998. a algul peaksid ELi liidrid lõplikult kindlaks määrama need riigid, millest saavad 1. jaanuaril 1999 algava majandus- ja valuutaliidu (EMU) liikmed. Alates 1999. a 1. jaanuarist muudetakse EMU riikide valuutade vahetuskurss konversioonikursiks, mis tähendab, et riikide valuutad ja Euroopa valuuta saavad majanduslikult ühe valuuta eri väljenduseks. Rahvusvaluutad on endiselt käibel.
Hiljemalt 1. jaanuaril 2002 hakkavad Euroopa keskpank ja riikide keskpangad emiteerima uut Euroopa paber- ja metallraha, millega asendatakse kohalik valuuta. 2002. a 1. juulil on kogu rahavahetus lõppenud ja rahvuslikud valuutad järk-järgult käibelt kadunud.
Enne 1999. a tuleb ELil otsustada, missugused riigid tohivad EMUs osaleda, ning töötada ühisraha jaoks välja vajalik seaduslik alus. Seadusega tuleb määrata, missugune on osalevate valuutade lõplikult fikseeritud konversioonikurss, missugune on uue valuuta seaduslik staatus ja kuidas toimub rahvuslike valuutade asendamine ühisvaluutaga.
Äsja avaldatud Euroopa rahainstituudi ettekanne peab ELi liikmesriikide jõupingutusi EMU konvergentsinõuete täitmisel ebapiisavaks. Suurte eelarvepuudujääkide ja riigivõlgade püsimine valmistab EMI-le pettumust.
EMI kinnitab, et konvergentsikriteeriume (lubatud eelarvepuudujääk 3% SKTst ja riigivõlg 60% SKTst) tuleb järgida mitte üksnes valuutaliidu kolmandale etapile pääsemisel, vaid ka kogu aeg edaspidi. EMI peadirektor Alexandre Lamfalussy taunib ELi liikmesriike sellepärast, et nood ei tasakaalusta eelarvet praegu, majanduskasvu ajal. Ta rõhutas, et kolmeprotsendiline eelarvepuudujääk on ülemine piir ja peab kehtima igasugustes oludes, ka majandusseisaku ajal. EMI on seisukohal, et riikliku majanduse tasakaalustamine aitab alandada intresse, lisab raha kasulikeks investeeringuteks ja suurendab usaldust riigi vastu. EMI kiidab suure hulga riikide head inflatsioonivastast poliitikat ja nende väikseid intressierinevusi, kuid kritiseerib mitme riigi finantspoliitikat. FT-KL