Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EMI on koostanud ühisele valuutale ülemineku kava

    EMI soovituse kohaselt peaks esimene etapp algama 1998. a algul ehk aasta enne valuutaliidus osalevate maade valuutakursside lõplikku fikseerimist ja lõppema 2002 1. juulil, mil rahvuslikud valuutad lõplikult asendab ühisvaluuta.
    EMI leiab, et 1998. a algul peaksid ELi liidrid lõplikult kindlaks määrama need riigid, millest saavad 1. jaanuaril 1999 algava majandus- ja valuutaliidu (EMU) liikmed. Alates 1999. a 1. jaanuarist muudetakse EMU riikide valuutade vahetuskurss konversioonikursiks, mis tähendab, et riikide valuutad ja Euroopa valuuta saavad majanduslikult ühe valuuta eri väljenduseks. Rahvusvaluutad on endiselt käibel.
    Hiljemalt 1. jaanuaril 2002 hakkavad Euroopa keskpank ja riikide keskpangad emiteerima uut Euroopa paber- ja metallraha, millega asendatakse kohalik valuuta. 2002. a 1. juulil on kogu rahavahetus lõppenud ja rahvuslikud valuutad järk-järgult käibelt kadunud.
    Enne 1999. a tuleb ELil otsustada, missugused riigid tohivad EMUs osaleda, ning töötada ühisraha jaoks välja vajalik seaduslik alus. Seadusega tuleb määrata, missugune on osalevate valuutade lõplikult fikseeritud konversioonikurss, missugune on uue valuuta seaduslik staatus ja kuidas toimub rahvuslike valuutade asendamine ühisvaluutaga.
    Äsja avaldatud Euroopa rahainstituudi ettekanne peab ELi liikmesriikide jõupingutusi EMU konvergentsinõuete täitmisel ebapiisavaks. Suurte eelarvepuudujääkide ja riigivõlgade püsimine valmistab EMI-le pettumust.
    EMI kinnitab, et konvergentsikriteeriume (lubatud eelarvepuudujääk 3% SKTst ja riigivõlg 60% SKTst) tuleb järgida mitte üksnes valuutaliidu kolmandale etapile pääsemisel, vaid ka kogu aeg edaspidi. EMI peadirektor Alexandre Lamfalussy taunib ELi liikmesriike sellepärast, et nood ei tasakaalusta eelarvet praegu, majanduskasvu ajal. Ta rõhutas, et kolmeprotsendiline eelarvepuudujääk on ülemine piir ja peab kehtima igasugustes oludes, ka majandusseisaku ajal. EMI on seisukohal, et riikliku majanduse tasakaalustamine aitab alandada intresse, lisab raha kasulikeks investeeringuteks ja suurendab usaldust riigi vastu. EMI kiidab suure hulga riikide head inflatsioonivastast poliitikat ja nende väikseid intressierinevusi, kuid kritiseerib mitme riigi finantspoliitikat. FT-KL
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.