Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas valida endale tõeliselt head ja kvaliteetset laserprinterit?

    Kui tavakasutaja vaatleb praegu pakutavate laserprinterite hindu, võib ta veidi ehmatada. Teadupoolest algavad laserprinterihinnad 6000 krooni juurest, aga paistab, et laseril ja laseril on siiski vahe.
    Kõigepealt kvaliteet. 1200 dpi ehk punkti tolli kohta tähendab täpsust, mis veel kolm aastat tagasi oli Eestis kättesaadav vaid ühelainsal seadmel -- esimesel Prisma Prindi siia toodud filmiprinteril Lino 300, mille juurde kogunesid iga päev progressiivselt mõtlevate reklaamifirmade esindajad, veendumaks tema heas tervises ja püüdes talle isikliku kohalolekuga vastupidavust ja jõudu sisendada -- oh, aegu ammuseid.
    1200 dpi annab võrreldes madalamaresolutsiooniliste printeritega kindlasti vähemsakilist kirja, kuid üldjuhul on tavakasutaja jaoks piisavalt ühtlane ka 600 dpi laseril trükitu.
    Vahe tuleb esile näiteks juhul, kui me soovime laserprinteri väljatrükki saata trükikojale originaaliks -- ja seda eriti kriitpaberile trükkimise puhul. Teine, tunduvalt olulisem erinevus tuleb esile halltoonidega pilte trükkides.
    Laserprinter kasutab halltoonide kujutamiseks sama tehnoloogiat, mida trükiski -- rastrit ehk teineteisest kindlal kaugusel olevate punktide välja, kusjuures punktide läbimõõt sõltub konkreetse koha heledusest pildil.
    Ma ei soovi küll siinkohal sügavalt tehnilistesse üksikasjadesse laskuda, tahaks vaid mainida, et mingil resolutsioonil töötava printeri puhul saab võimaliku halltoonide arvu leida, kui jagada resolutsioon (nt 1200 dpi) rastripunktide arvuga tolli kohta (nt 85 lpi ehk lines per inch) ja tõstes tulemuse ruutu (tulemuseks 199). Sama rastritiheduse korral oleks 600 dpi printeril ainult 49 halltooni ehk neli korda vähem... Võib ka teistpidi arutleda -- sama halltoonide arvu korral saab 1200dpi printeril teha kaks korda tihedamat rastrit, mistõttu vaatajale jääb tõesti halltoonidega pildi, mitte aga täpitatud välja mulje. Filmiprinteril välja trükkides, muide, hoitakse halltoonide arvu umbes 256 lähedal.
    Kas siis 1200 dpi laserprinter asendab mingis olukorras filmiprinteri? Oleneb rakendusest.
    Kui teil on tarvis lihtsalt paberile välja trükkida hea kvaliteediga graafikat ja fotosid -- näiteks firmaleht, tihti muutuvad tootetutvustused jms, siis sobib kõrgeresolutsiooniline printer kindlasti. Kui te trükite tekstioriginaale trükikojale, siis samuti. Erinevus tuleb esile siis, kui soovitakse trükkida pilte. Põhimõtteliselt sobivad trükiks ka laserprinteril trükitud pildid, kuid arvestama peab kolme asja.
    Esiteks, tänapäevased filmiprinterid on kõrgema resolutsiooniga kui 1200 dpi, seega saame lubada kõrgemat rastritihedust.
    Teiseks, filmiprinteri punkt on märksa kindlapiirilisema servaga (laserprinteril on alati serva ümbes tooneripilv), mis vähendab rastripunkti suuruse muutumise võimalust teel trükiseni.
    Kolmandaks, filmiprinteri heledus-tumeduskarakteristik on üsna ühtlane ja hästi kalibreeritav -- me saame häälestada ta nii, et paludes printerilt näiteks 10-, 50- või 95protsendilist rastrit me seda ka saame.
    Oletame, et on otsustatud osta 1200 dpi printer. Tuleks vaid see õige leida ja mitte lihtsalt madala hinna järgi.
    Esimene asi, mida maksab hinnata, on trükikvaliteet. Erinevate sama resolutsiooniga printerite pilt kipub erinev olema -- 1200 dpi juures on seda arvatavasti raskem märgata, aga juhul, kui me kavatsema seda hakata kasutama näiteks trükioriginaalide valmistamiseks, tasuks luubiga võrdlemine ette võtta.
    Teine oluline punkt on kiirus. Seejuures tuleb eristada kahte kiirust -- lihtsalt mõõdetav printerimehaanika töökiirus, mille leiab ka siit tabelist (näiteks 16 lehte minutis), ja tegelik toimetulek teie töödega.
    Loomulikult võib graafikaprogrammis seada kokku ka töö, mille trükkimine võtab aega mitu tundi, kuid katsetamiseks tasuks siiski midagi lihtsamat võtta. Kui printerite kiiruses on erinevust, siis paistab see ka silma.
    Skaneeritud pilte sisaldavate tööde trükikiirus sõltub aga põhiliselt sellest, kui kiiresti suudab arvuti neid printerile saata. Seega saab määravaks see, millisel viisil on printer arvutiga ühendatud.
    Kõige kiirem ja mugavam lahendus on, kui printer on otse ühendatud kohtvõrguga -- seda tähistab tabelis lahter Ethernet. Kui on oodata printeri suuremahulist kasutamist, on kindlasti väga oluline osta printer, mis on suuteline kohtvõrguga ise suhtlema.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.