• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas valida endale tõeliselt head ja kvaliteetset laserprinterit?

    Kui tavakasutaja vaatleb praegu pakutavate laserprinterite hindu, võib ta veidi ehmatada. Teadupoolest algavad laserprinterihinnad 6000 krooni juurest, aga paistab, et laseril ja laseril on siiski vahe.
    Kõigepealt kvaliteet. 1200 dpi ehk punkti tolli kohta tähendab täpsust, mis veel kolm aastat tagasi oli Eestis kättesaadav vaid ühelainsal seadmel -- esimesel Prisma Prindi siia toodud filmiprinteril Lino 300, mille juurde kogunesid iga päev progressiivselt mõtlevate reklaamifirmade esindajad, veendumaks tema heas tervises ja püüdes talle isikliku kohalolekuga vastupidavust ja jõudu sisendada -- oh, aegu ammuseid.
    1200 dpi annab võrreldes madalamaresolutsiooniliste printeritega kindlasti vähemsakilist kirja, kuid üldjuhul on tavakasutaja jaoks piisavalt ühtlane ka 600 dpi laseril trükitu.
    Vahe tuleb esile näiteks juhul, kui me soovime laserprinteri väljatrükki saata trükikojale originaaliks -- ja seda eriti kriitpaberile trükkimise puhul. Teine, tunduvalt olulisem erinevus tuleb esile halltoonidega pilte trükkides.
    Laserprinter kasutab halltoonide kujutamiseks sama tehnoloogiat, mida trükiski -- rastrit ehk teineteisest kindlal kaugusel olevate punktide välja, kusjuures punktide läbimõõt sõltub konkreetse koha heledusest pildil.
    Ma ei soovi küll siinkohal sügavalt tehnilistesse üksikasjadesse laskuda, tahaks vaid mainida, et mingil resolutsioonil töötava printeri puhul saab võimaliku halltoonide arvu leida, kui jagada resolutsioon (nt 1200 dpi) rastripunktide arvuga tolli kohta (nt 85 lpi ehk lines per inch) ja tõstes tulemuse ruutu (tulemuseks 199). Sama rastritiheduse korral oleks 600 dpi printeril ainult 49 halltooni ehk neli korda vähem... Võib ka teistpidi arutleda -- sama halltoonide arvu korral saab 1200dpi printeril teha kaks korda tihedamat rastrit, mistõttu vaatajale jääb tõesti halltoonidega pildi, mitte aga täpitatud välja mulje. Filmiprinteril välja trükkides, muide, hoitakse halltoonide arvu umbes 256 lähedal.
    Kas siis 1200 dpi laserprinter asendab mingis olukorras filmiprinteri? Oleneb rakendusest.
    Kui teil on tarvis lihtsalt paberile välja trükkida hea kvaliteediga graafikat ja fotosid -- näiteks firmaleht, tihti muutuvad tootetutvustused jms, siis sobib kõrgeresolutsiooniline printer kindlasti. Kui te trükite tekstioriginaale trükikojale, siis samuti. Erinevus tuleb esile siis, kui soovitakse trükkida pilte. Põhimõtteliselt sobivad trükiks ka laserprinteril trükitud pildid, kuid arvestama peab kolme asja.
    Esiteks, tänapäevased filmiprinterid on kõrgema resolutsiooniga kui 1200 dpi, seega saame lubada kõrgemat rastritihedust.
    Teiseks, filmiprinteri punkt on märksa kindlapiirilisema servaga (laserprinteril on alati serva ümbes tooneripilv), mis vähendab rastripunkti suuruse muutumise võimalust teel trükiseni.
    Kolmandaks, filmiprinteri heledus-tumeduskarakteristik on üsna ühtlane ja hästi kalibreeritav -- me saame häälestada ta nii, et paludes printerilt näiteks 10-, 50- või 95protsendilist rastrit me seda ka saame.
    Oletame, et on otsustatud osta 1200 dpi printer. Tuleks vaid see õige leida ja mitte lihtsalt madala hinna järgi.
    Esimene asi, mida maksab hinnata, on trükikvaliteet. Erinevate sama resolutsiooniga printerite pilt kipub erinev olema -- 1200 dpi juures on seda arvatavasti raskem märgata, aga juhul, kui me kavatsema seda hakata kasutama näiteks trükioriginaalide valmistamiseks, tasuks luubiga võrdlemine ette võtta.
    Teine oluline punkt on kiirus. Seejuures tuleb eristada kahte kiirust -- lihtsalt mõõdetav printerimehaanika töökiirus, mille leiab ka siit tabelist (näiteks 16 lehte minutis), ja tegelik toimetulek teie töödega.
    Loomulikult võib graafikaprogrammis seada kokku ka töö, mille trükkimine võtab aega mitu tundi, kuid katsetamiseks tasuks siiski midagi lihtsamat võtta. Kui printerite kiiruses on erinevust, siis paistab see ka silma.
    Skaneeritud pilte sisaldavate tööde trükikiirus sõltub aga põhiliselt sellest, kui kiiresti suudab arvuti neid printerile saata. Seega saab määravaks see, millisel viisil on printer arvutiga ühendatud.
    Kõige kiirem ja mugavam lahendus on, kui printer on otse ühendatud kohtvõrguga -- seda tähistab tabelis lahter Ethernet. Kui on oodata printeri suuremahulist kasutamist, on kindlasti väga oluline osta printer, mis on suuteline kohtvõrguga ise suhtlema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).