Kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitja kolonel Vello Loemaa ütles eile õhtul, et kaitseväele uue juhi leidmine on pikk protsess. «Konkreetseid kandidaate ma kommenteerida ei oska,» lisas ta.
Kindral Aleksander Einselni võimalik lahkumine oli enne praegust kaitseminister Andrus Ööveli ja Einselni vahelist konflikti kõne all 1994. aasta juunis, mil Einseln põhjendas oma soovi lahkuda vastasseisu tõttu tollase peaministri Mart Laariga. Tol korral president Meri tema tagasiastumispalvet ei rahuldanud.
Einseln kirjutas tagasiastumispalve valmis juba kaitseväe juhataja ametisse astumise esimesel päeval 4. mail 1993, et presidendil oleks see võimalik vajaduse korral kohe rahuldada.
Eile õhtul väitis üks kõrge osapooltele lähedal seisev riigiametnik Äripäevale, et lisaks ajakirjanduses välja pakutud kandidatuuridele kaitseväe juhataja ametikohale (kaitseliidu ülem kolonelleitnant Johannes Kert, kaitseminister Andrus Öövel jt.) kaalutakse väga tõsiselt endise kaitsejõudude pea- staabi ülema Ants Laaneotsa kandidatuuri.
Laaneotsa kasuks räägivad suured kogemused otseses sõjategevuses, näiteks Etioopias ja korralik sõjaväeline haridus.
Laaneots, kes lahkus peastaabi ülema kohalt 1994. aasta aprillis lahkhelide tõttu Einselniga, töötab praegu turvafirma ESS lõunapiirkonna direktorina.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.