Esimese arenguvariandi järgi saaks Eesti Põlevkivist täielikult riigile kuuluv aktsiaselts. Sellist varianti arenguks nimetada on tegelikult naeruväärne, sest mingit arengut tegelikult ei toimu ja Eesti Põlevkivi jätkab tegevust praegusel kujul.
Teine variant näeb ette kaevanduste ja karjääride iseseisvumise, kuid esialgu kuuluksid need kõik Eesti Põlevkivi nimelisse kontserni, mis omakorda kuuluks riigile. Muutuks Eesti Põlevkivi struktuur. Kuna aga geoloogilised tingimused ning põlevkivi omahind ja kvaliteet on igal kaevandusel ja karjääril erinev, on väga raske tagada iseseisvunud kaevanduste ja karjääride vahel ausat konkurentsi.
Kolmanda arengustsenaariumi järgi muudetakse Eesti Põlevkivi aktsiaseltsiks, kuid Aidu karjäär antakse riigifirmade Kiviter ja Kunda Tehased haldusesse. See variant on iseenesest positiivne, kuid seda ei saa nimetada Eesti Põlevkivi arengukavaks. Pigem on see Aidu karjääri arengukava. Et lõhkuda Eesti Põlevkivi monopoli, tuleb valida restruktureerimisvariantidest neljas. See näeb ette Aidu karjääri andmist Kiviterile ja Kunda Tehastele ning osa kaevandusi ja karjääre hakkab kuuluma elektrijaamade haldusesse.
Põhimõtteliselt tähendaks selline areng riigiettevõtte Eesti Põlevkivi kadumist, sest kaevandused ja karjäärid hakkaksid kuuluma praegustele Eesti Põlevkivi klientidele ja Eesti Põlevkivi eksistents ettevõttena pole enam vajalik. Ära kaob ka vajadus põlevkivihinna riigipoolse reguleerimise järele, sest kaevanduste eesmärk ei ole enam kasumi teenimine. See aitab pidurdada elektrihinna tõusu ja oleks kasulik kõigile elektritarbijatele.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.