Eesti sõlmis lepingu Euroopa vabakaubandusassotsiatsiooniga

Varem on Eesti sõlminud vabakaubanduslepingu Läti, Leedu,, Euroopa Liidu ja Ukrainaga.

Eesti-Ukraina vahelisele vabakaubanduslepingule on küll alla kirjutatud, kuid see ei ole Ukraina parlamendis ratifitseeritud ja seetõttu veel ei toimi, rääkis Salum.

Ta teatas, et vabakaubandusleping Ukrainaga on Eesti jaoks kõige «lahtisem leping», kus ei ole kaubavahetust mingil moel piiritletud. «Vabakaubandusleping Eesti ja Ukraina vahel on oma avatuselt pretsedenditu ilmselt kogu maailmas,» lausus Salum.

Läti ja Leeduga sõlmitud vabakaubanduslepingus on mõned piirangud Eesti põllumajandussaaduste müümisel neisse riikidesse. «Loodetavasti avaneb pärast läbirääkimisi veidi rohkem ka nende riikide turg,» lausus Salum.

Euroopa Liitu võib Eesti müüa peaaegu kõike, kuid osa põllumajandusaaduste kohta on määratud kvoodid, mille ulatuses annab Euroopa Liit eksportimisel soodustused. «Eelmise aasta näitajaid aluseks võttes mahub Eesti ekspordi maht üldjuhul nende kvootide piiresse,» märkis Salum.

Järgmise aasta algul alustatakse Salumi sõnul vabakaubanduslepinguteemalisi läbirääkimisi T?ehhi ja Slovakkiaga. Ideede ja ettepanekute tasemel käib suhtlemine Poolaga.

«Sarnase lepingu sõlmimine Venemaaga ei ole praegu kõne all, kuna Venemaa ei soovi seni poliitilisi ja majanduslikke küsimusi läbirääkimistel eraldi käsitleda,» nentis Salum.

Samas avaldas ta lootust, et praegused Venemaa poolt Eesti eksportijaile kehtestatud diskrimineerivad topelttollitariifid võivad muutuda, kui nii Eesti kui Venemaa astuvad maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks. «Selle organisatsiooni liikmed ei tohi üksteisele selliseid tollipiiranguid kehtestada,» lisas Salum.