• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti sõlmis lepingu Euroopa vabakaubandusassotsiatsiooniga

    Eestil on ?veitsi ja Norraga eelnevalt sõlmitud eraldi vabakaubandusleping. Lisaks nimetatud kahele riigile kuuluvad EFTAsse ka Island ja Liechtenstein.
    «Aja kokkuhoidmise eesmärgil on mõtet sõlmida koostööleping ühe mitut riiki ühendava lepingupartneriga, nagu seda on EFTA,» ütles majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja asetäitja Jaanus Salum.
    Ta märkis, et kõnealune leping on sisuliselt vabakaubandusleping, mis jõustub pärast selle ratifitseerimist riikide parlamendis. Norra ja ?veitsiga sõlmitud vabakaubanduslepingud kaotavad oma kehtivuse pärast EFTAga sõlmitud lepingu jõustumist.
    Varem on Eesti sõlminud vabakaubanduslepingu Läti, Leedu,, Euroopa Liidu ja Ukrainaga.
    Eesti-Ukraina vahelisele vabakaubanduslepingule on küll alla kirjutatud, kuid see ei ole Ukraina parlamendis ratifitseeritud ja seetõttu veel ei toimi, rääkis Salum.
    Ta teatas, et vabakaubandusleping Ukrainaga on Eesti jaoks kõige «lahtisem leping», kus ei ole kaubavahetust mingil moel piiritletud. «Vabakaubandusleping Eesti ja Ukraina vahel on oma avatuselt pretsedenditu ilmselt kogu maailmas,» lausus Salum.
    Läti ja Leeduga sõlmitud vabakaubanduslepingus on mõned piirangud Eesti põllumajandussaaduste müümisel neisse riikidesse. «Loodetavasti avaneb pärast läbirääkimisi veidi rohkem ka nende riikide turg,» lausus Salum.
    Euroopa Liitu võib Eesti müüa peaaegu kõike, kuid osa põllumajandusaaduste kohta on määratud kvoodid, mille ulatuses annab Euroopa Liit eksportimisel soodustused. «Eelmise aasta näitajaid aluseks võttes mahub Eesti ekspordi maht üldjuhul nende kvootide piiresse,» märkis Salum.
    Järgmise aasta algul alustatakse Salumi sõnul vabakaubanduslepinguteemalisi läbirääkimisi T?ehhi ja Slovakkiaga. Ideede ja ettepanekute tasemel käib suhtlemine Poolaga.
    «Sarnase lepingu sõlmimine Venemaaga ei ole praegu kõne all, kuna Venemaa ei soovi seni poliitilisi ja majanduslikke küsimusi läbirääkimistel eraldi käsitleda,» nentis Salum.
    Samas avaldas ta lootust, et praegused Venemaa poolt Eesti eksportijaile kehtestatud diskrimineerivad topelttollitariifid võivad muutuda, kui nii Eesti kui Venemaa astuvad maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks. «Selle organisatsiooni liikmed ei tohi üksteisele selliseid tollipiiranguid kehtestada,» lisas Salum.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).