Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtimisteoreetikud soovitavad: lihtsusta ja õpi

    Viimaste aastate jooksul on USA juhtimisteoreetikud kutsunud ettevõtteid üles liituma, siis oma tegevust kärpima ja lõpuks ümberstruktureerima. Edukad suudavad olla ainult firmad, kelle tegevus ja ülesehitus on lihtsad.
    Harvardi teadlased uurisid pikema aja vältel, milline omadus iseloomustab edukaid ettevõtteid. Ilmnes, et selleks oli lihtsus äritegevuses ja firma korralduses.
    Iga firmajuht peaks endale selgeks tegema, mis eristab tema firmat konkurentidest positiivses mõttes.
    Sellisteks näideteks võib olla näiteks Sony ja miniatuurelektroonika või Canon ja optiline tehnoloogia.
    Fordi poolt kogutud informatsioon autoavariide kohta võimaldab luua ohutumaid sõidukeid. Hollandi hargfirma Unilever värbab oma osakondades juhtideks eri rahvusest spetsialiste, mis aitab tal edukamalt tõlgendada turul ja tarbjate teadvuses toimuvat. Lihtsustamise tee on valinud ka üks USA väheseid säilinud konglomeraate AT&T. See telekommunikatsiooni hiidfirma jagatakse kolmeks ettevõtteks.
    USA investeerimispanga J.P.Morgan analüütikud töötasid välja nn. lihtsusindeksi, mis näitab, kuivõrd firma on keskendunud oma põhialale. Skaala negatiivsed väärtused algavad äärmiselt hajutatud äritegevusega ettevõttest ja lõppevad firmaga, mis tegutseb ainult 1-2 valdkonnas.
    Vaadeldi 830 USA firmat kombineeritud turukapitalisatsiooniga 500 mln dollarit, kes tegutsesid kokku 54 valdkonnas. Selgus, et firmad, kes otsustasid oma tegevusvälja piirata, olid investeerijate pailapsed, kuna nende aktsiate väärtus järgmise kahe aasta jooksul ületas turu keskmise vääruse 11% võrra.
    Vastupidi, nende firmade aktsiad, kes otsustasid alustada tegevust mõnel uuel ala, olid keskmiselt 4% madalamad turu keskmisest näitajast.
    Suurinvesteerijatele ei meeldi firmade konglomeraadid, sest nad võivad ise oma tegevust hajutada, paigutades raha erinevates valdkondades tegutsevate firmade aktsiatesse. Tegelikult on ka investeerijate eesmärgiks lihtsus: firmajuhid on edukad ainult siis, kui nad keskenduvad ainult vähestele valdkondadele ega hajuta oma tähelepanu ja ressursse.
    Kõik juhtivad Lääne firmad panustavad tänapäeval koolitusse. Esimene organisatsioon, mis seadis eesmärgiks õppida, oli IBM, mille motos esines sõna «mõtlema» ja mis ehitas oma peakorteri üles ülikoolilinnaku põhimõttel.
    General Motorsi legendaarne peadirektor Alfred Sloan paigutas oma firma sõlmpunktidesse juhid, kelle ainuke ülesanne oli koguda tootmisest ja turult asjakohast informatsiooni ning kasutada seda ressursside jaotamisel.
    Seesama General Motors püüdis 1980ndatel aastatel vähendada ettevõtte sõltuvust oma töötajatest, investeerides ligi 80 miljardit dollarit uutesse tehastesse ja seadmetesse. Tulemus oli null. Ford Motor Co. seevastu kõrvaldas firmasisesed tõkked info liikumiselt ning saavutas väiksemate kuludega tunduvalt suuremat edu.
    Saksa arvutitootja Siemens Nixdorf saadab oma töötajaid mitmeteks kuudeks USA-sse õppima ja korraldab firma kontaktpäevi, kus tarbijad ja tarnijad «õpetavad» firma juhtidele, kuidas on asjad väljaspool juhatuse koosolekuruumi. USA terasetootja Chapparral Steel kasutab ainult kahetasandilist firmastruktuuri. Iga töötaja on ühtlasi firma müügiesindaja ning omab vastavat nimekaarti.
    Teadmisi, oskusi ja informatsiooni on osatud hinnata juba ammu. Mõned Lääne ettevõtted on isegi loonud nn infodirektori koha, kelle ülesanne on hoida ettevõtte töötajaid kursis sündmustega firma tegevusvaldkonnas ja turul ning õpetada välja nooremaid töölisi. Teised ettevõtted otsivad nn kolmikteadmistega inimesi, kes suudavad tabada nähtuste omavahelisi seoseid, omades süvateadmisi ühes valdkonnas ja piisavalt laia arusaama mõnes teises. Teised kultiveerivad loovust läbi konflikti, koondades ühte töörühma vastandlikud inimtüübid, näiteks arvutihullud ja hipid.
    Ajakirjast Business Week refereerinudToomas Hõbemägi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.