• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taani valitsus lahendas parlamendis eelarvetüli

    Tulles vastu konservatiivide nõudmistele ja tehes järgmise aasta eelarves suuri muudatusi, õnnestus rahandusminister Mogens Lykketoftil kindlustada eelarve-eelnõule parlamendienamuse toetus.
    Kuna liberaalne partei (venstre) ei ühinenud eelarvekokkuleppega, siis näitab see tõsist lõhet kodanlikus opositsioonis, mis on ainuke arvestatav alternatiiv praegusele valitsuskoalitsioonile, kuhu peale sotsiaaldemokraatide kuuluvad radikaalse vasakpartei ja demokraatide esindajad.
    Liberaalse partei juht Uffe Ellemann-Jensen oli konservatiivides sügavalt pettunud. Ta lisas aga, et vanad tülid tuleb unustada, kui tulevikus tekib jälle võimalus kodanliku valitsuse moodustamiseks.
    Kolm valitsusparteid aktsepteerisid konservatiivide nõudmisi ja lubasid täiendava nelja miljardi Taani krooni suuruse säästude ja tulude paketiga alandada eelarvepuudujäägi alla 30 miljardi Taani krooni. Riigikaitse pealt kavandatud kahe miljardi krooni suuruse säästu asemel hoitakse nelja aastaga kokku ainult 500 miljonit krooni.
    Kolmas oluline punkt, milles valitsus järeleandmisi tegi, oli töötu abiraha, kus nn A-kassast toetuse saamise maksimaalset perioodi vähendati seitsmelt aastalt viiele.
    Lisaks otsustas valitsus nõustuda ettepanekuga kaotada kahe aasta pärast ehk alates 1997. aastast omandimaks. See vähendab riigi tulu 700 miljoni krooni võrra, kuid valitsus loodab selle raha tagasi saada, kui paljud välismaal elavad taanlased kolivad koju tagasi.
    Rahandusminister Lykketoft pidas eelarvet mõistlikuks, ehkki ta möönis, et sellel on tugev konservatiivide mõju jälg.
    «Oleme väga rahul ega tee erilist probleemi sellest, et sõlmisime kokkuleppe ilma radikaalse vasakparteita,» ütles konservatiivide liider Hans Engell.
    Paljud poliitilised vaatlejad on kindlad, et valitsus on nende järeleandmiste hinnaga pikendanud oma valitsemisiga mitme aasta võrra. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).