Artikkel
    • Uudised
    • 12. detsember 1995 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vastutuse piirid hajuvad

    Plahvatuslikult laienenud ehitusmaterjaliturul on materjali kvaliteet tellija risk

    Ehitusseaduses materjali kvaliteedi kohta käivad sätted rakendusliku korra puudumise tõttu ei toimi ja vastutuse piirid kipuvad olema hämarad.
    Ehitusmaterjali kvaliteeti kontrollivasse keskusesse Ehitustest tuli eraisik, kes oli oma korteri põranda katnud Norra laminaatparketiga, mis hakkas mõne aja pärast «lainetama». Kvaliteedi kontrolli tulemusena selgus, et materjal on niiskuse suhtes ülitundlik. Parketti importinud firma veeretab süü katte paigaldajate kaela. Ruutmeetri eest 400 kr maksnud ja lisaks paigalduse eest tasunud korteriperenaine jäi ilma rahast ja põrandakattest, raiskas aega ning kulutas närve, kuid hüvitist ta ei saanud.
    Keskuse Ehitustest direktori Lembit Ostrati sõnul ei olegi sellises olukorras midagi teha, kuna ehitusmaterjali kvaliteediga seonduv seadusandlik baas on nõrk. Ehitusseaduse näol on olemas küll põhialus, kuid ilma toetavate seadusandlike aktideta see ei toimi.
    Ehitusseaduses on öeldud, et ehitusmaterjale ja -tooteid tohib kasutada, kui nende vastavus normidele ja standarditele on kontrollitud ja tõendatud valitsuse kehtestatud korra järgi. Viimast aga praegu ei ole. Samuti on ehitusseaduses sätestatud, et ehitusmaterjalide ja -toodete kvaliteedi ning tehnilistele normidele ja nõuetele vastavuse tagavad kohalike toodete puhul nende tootjad ja müüjad ning imporditud toodete puhul maaletoojad ja müüjad. Materjalid peaksid küll vastama kindlatele normidele, kuid millised need normid on, on samuti täpselt määratlemata.
    «Päästeamet jälgib materjalide vastavust tuletõrjenormidega, tervisekaitseorganid sanitaarnormidega,» märgib ainsad määratletud valdkonnad ära ASi FCM tehnikadirektor Maido Kiviorg. «Kui nende normidega vastuollu ei satu, kasutatakse kõike võimalikku turul pakutavat.»
    Ehitusteabe fondi tegevdirektori Mare Annuse sõnul on ainuke allikas, mis kvaliteedinõuded ja normid ette annab, soome keelest tõlgitud «Ehitustööde üldised nõuded». «Keskkonnaministeeriumi aktsepteeritud tõlkematerjal on mingikski aluseks praeguses virvarris nii tellijale, projekteerijale kui ka ehitajale,» lausub Annus, kes soovitab tellijal lepingus nõuda kvaliteediapsude eest kaitsvaid ja vastutuse piire määratlevaid punkte. Kui tellija ennast lepinguga kaitsta ei oska, siis pole hiljem kedagi süüdistada suhtumise pärast «mõisa köis, las lohiseb», arvab Annus.
    Arhitektid, ehitajad, materjalimüüjad on vastutuse piire tõmmates tihti eri meelt. Kelle ülesanne on ikkagi materjali kvaliteedi vigade ilmnemisel tootja või müüjaga olukord likvideerida?
    Maido Kivioru väitel lasub lõppvastutus materjali valiku teinul, kelleks võib olla nii ehitaja, tellija kui projekteerija. «Reeglina peaksid materjalid olema määratud projektiga, mille on heaks kiitnud ka tellija,» nendib Kiviorg. Kui aga projekt on pandud töösse ilma tellijale näitamata või on sinna tehtud muudatusi, vastutab muudatuste tegija või projekti ennatlikult töösse andja.
    Arhitekti- ja inseneribüroo projektijuht Taso Tammpere arvab suurema vastutuse olevat ehitajal, kuna üldreeglina ostab ehitaja materjali. «Tellija tellib ehituse ja kui ta just kangekaelselt mingit kindlat materjali ei nõua, on ehitajal vaba voli valida,» räägib Tammpere, uskudes, et uisapäisa tegutsevaid ehitajaid on vähe.
    Projekteerija kirjutab tema sõnul projekti materjali üldnõuded ning eetilistel kaalutlustel täpsemat materjalivalikut ei teegi. «Ütleme, et panna tuleb kipsplaat, aga millisest firmast, seda ei tohikski projekteerija ära määrata,» lisab Tammpere. Sellega on nõus ka ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Ilmar Link, kes leiab, et tootja äramärkimine projekteerija poolt võib kaasa tuua korruptsiooni.
    Ei ehitajad ega projekteerijad salga, et materjali kvaliteediga tekib probleeme. Seda eriti pinnakattematerjalide puhul. «Kui vene ajal juhtus, et tarniti vale tugevusega terast, siis praegu pole põhjust kandekonstruktsioonide kvaliteediga pahuksisse minna,» on Kiviorg rahul. Küll aga võib näiteks välisviimistluses sattuda kasutusse ilmastikunõuetele vastamatu materjal või ei leita põrandakatteks «teist nii ilusat kollast».
    Kui siiski on ilmnenud kvaliteediapsud, siis lahenda-takse olukord tavaliselt kolmepoolselt ja ei panda asja suure kella külge. Kui aga omavahel kokkuleppele ei jõuta, tuleb appi võtta sõltumatu ekspert. Taso Tammpere tähelepanekuil tehakse vigade parandus üldjuhul ehitaja kulu ja kirjadega või pooleks tellija rahakotiga. «Projekteerijal polegi sellist jõukust, et vead kinni maksta,» võrdleb Tammpere meie projekteerijaid lääne omadega, kus projekt kindlustatakse. «Liigume meiegi sinnapoole, et tekiks projektikindlustus.»
    Viimase viie aastaga plahvatuslikult laienenud materjalivalik on tekitanud paratamatult kaootilise olukorra. Ei ole sellist instantsi ega ka piisava kogemustepagasiga inimesi, kes võiksid öelda, et turul olevad materjalid oleksid läbi proovitud ja kvaliteetsed. «Ainuke baas on oma lühiajaline kogemus ja tootjate-müüjate poolt üles kiidetud omadused,» tõdeb Kiviorg olukorra paratamatust. «Keegi ei ole sunnitud kellelegi pähe määrima halba materjali.»
    Sellises määratlematus olukorras on aga tellija see, kes tehes elus korra või paar investeeringu ehitusse võib õnnetul kombel kaose hammasrataste vahele jääda.
  • Hetkel kuum
Piimatöösturid võitlevad kukkuvate ekspordihindadega
Lillemüüja: “Kõige trendikam lill tänavu on soodne õis”
Tuntud eurolauljat närib rahamure: teen midagi täiesti valesti
Raadiosaated
Jüri Mõis: pärast sõja lõppu on oodata tohutut majandusbuumi
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Adani Group: järjekordne suur petuskeem raputas maailma
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Äripäev eetris: Viljandi ettevõtja veidrad seletused pole loogilised
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Tele2 Eesti juht lahkub ametist
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.