• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarveraha väljavõtmine toob pankadele probleeme

    Nende pankade puhul tuleb Lellepi sõnul leida mõlemaid pooli rahuldav variant ja läbirääkimised selle üle algavad lähiajal.
    Virumaa Kommertspanga juhatuse esimehe Malle Eenmaa sõnul ei põhjusta eelarveliste vahendite väljaviimine pangale probleeme. Eelarveraha moodustab Eenmaa teatel panga bilansist vaid 5%. «Rahalises mahus kaob 760 miljoni kroonisest Virumaa Kommertspanga bilansist 30--40 miljonit krooni,» märkis ta. Rahandusministeerium on lubanud vähemalt samas väärtuses paigutada Virumaa Kommertspanka tähtajalisi deposiite.
    Eesti Maapanga peaökonomisti Toivo Plekksepa sõnul ei põhjusta riigieelarve vahendite väljaviimine siiski erilisi raskusi, kuna ka praegu on osa vahenditest ajutistel, osa tähtajalistel kontodel ja raha liigub nagunii. «Küsimus on aga selles, et riik kui üks Eesti Maapanga omanik võiks siiski osa arveldusi Maapanga kaudu teha,» märkis Plekksepp. Äripäeva andmetel oli oktoobri lõpu seisuga riigieelarvelisi ja eelarveväliste fondide vahendeid Maapanga hoiustes 28%, rahalises vääringus 26 miljonit krooni.
    Järgmisel aastal hakkab riigieelarve ligi 14 miljardi kroonisest mahust suurem osa liikuma keskriigikassat teenindava nelja panga kaudu.
    Rahandusministeeriumi asekantsleri Agu Lellepi sõnul teenindatakse praegu riigieelarvet kassaliselt üheteistkümnes pangas, kuid riigikassa põhimõtete kohaselt jäetakse riigieelarve vahendite teenindamiseks pangad, mille kaudu ka praegu liigub suurem osa riigieelarve vahendeid.
    Need on Eesti Ühispank, Põhja-Eesti Pank, Hansapank ja Hoiupank. Lellepi sõnul ei ole nimekirjale joont alla tõmmatud, mistõttu võib mõni pank lisanduda või nimekirjast välja jääda.
    Eesti riigikassa süsteem hakkab koosnema keskriigikassast, piirkondlikest riigikassadest ja maksekassadest. Piirkondlike riigikassade komplekteerimine on kavandatud detsembri teise ja jaanuari esimesse poolde.
    «Riigikassa esmane ülesanne on kõigi riigi tulude kassaline teenindamine ja riigieelarvest finantseeritavate asutuste kassaline teenindamine,» rääkis Lellep. Hiljem võtab riigikassa üle ka riigilaenude ja kõikide riigi likviidsete varade haldamise. Ettevalmistused käivad Lellepi sõnul ka sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse raha liitmiseks riigikassa süsteemiga. See peaks toimuma 1. jaanuaril 1997.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.