Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelarveraha väljavõtmine toob pankadele probleeme
Nende pankade puhul tuleb Lellepi sõnul leida mõlemaid pooli rahuldav variant ja läbirääkimised selle üle algavad lähiajal.
Virumaa Kommertspanga juhatuse esimehe Malle Eenmaa sõnul ei põhjusta eelarveliste vahendite väljaviimine pangale probleeme. Eelarveraha moodustab Eenmaa teatel panga bilansist vaid 5%. «Rahalises mahus kaob 760 miljoni kroonisest Virumaa Kommertspanga bilansist 30--40 miljonit krooni,» märkis ta. Rahandusministeerium on lubanud vähemalt samas väärtuses paigutada Virumaa Kommertspanka tähtajalisi deposiite.
Eesti Maapanga peaökonomisti Toivo Plekksepa sõnul ei põhjusta riigieelarve vahendite väljaviimine siiski erilisi raskusi, kuna ka praegu on osa vahenditest ajutistel, osa tähtajalistel kontodel ja raha liigub nagunii. «Küsimus on aga selles, et riik kui üks Eesti Maapanga omanik võiks siiski osa arveldusi Maapanga kaudu teha,» märkis Plekksepp. Äripäeva andmetel oli oktoobri lõpu seisuga riigieelarvelisi ja eelarveväliste fondide vahendeid Maapanga hoiustes 28%, rahalises vääringus 26 miljonit krooni.
Järgmisel aastal hakkab riigieelarve ligi 14 miljardi kroonisest mahust suurem osa liikuma keskriigikassat teenindava nelja panga kaudu.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Agu Lellepi sõnul teenindatakse praegu riigieelarvet kassaliselt üheteistkümnes pangas, kuid riigikassa põhimõtete kohaselt jäetakse riigieelarve vahendite teenindamiseks pangad, mille kaudu ka praegu liigub suurem osa riigieelarve vahendeid.
Need on Eesti Ühispank, Põhja-Eesti Pank, Hansapank ja Hoiupank. Lellepi sõnul ei ole nimekirjale joont alla tõmmatud, mistõttu võib mõni pank lisanduda või nimekirjast välja jääda.
Eesti riigikassa süsteem hakkab koosnema keskriigikassast, piirkondlikest riigikassadest ja maksekassadest. Piirkondlike riigikassade komplekteerimine on kavandatud detsembri teise ja jaanuari esimesse poolde.
«Riigikassa esmane ülesanne on kõigi riigi tulude kassaline teenindamine ja riigieelarvest finantseeritavate asutuste kassaline teenindamine,» rääkis Lellep. Hiljem võtab riigikassa üle ka riigilaenude ja kõikide riigi likviidsete varade haldamise. Ettevalmistused käivad Lellepi sõnul ka sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse raha liitmiseks riigikassa süsteemiga. See peaks toimuma 1. jaanuaril 1997.