Suurimad omavahendid seltsil Seesam
Omavahendite ja immateriaalsete aktivate vahe on tähtsaim näitaja kindlustusseltsi maksujõulisuse hindamisel ja see peab olema suurem maksujõulisuse miinimumpiirist.
Seesamile järgnesid selle näitaja osas Eesti Aeromet 28,2 miljoni krooniga, Hansa Kindlustus 15,3 miljoni ja Polaris-Vara 5,9 miljoni krooniga.
Riiklik Eesti Kindlustus oli alles kümnendal kohal kindlustusseltside hulgas 1,8 miljoni krooniga. Eesti Kindlustuse reaalne omakapital vähenes 1993. aasta lõpu seisuga võrreldes 9,8 miljoni krooni võrra. Seltside seas erandiks vaid Farret
Ainsana oli omavahendite ja immateriaalsete aktivate vahe negatiivne kindlustusseltsil Farret, miinus 5,8 miljonit krooni.
Kindlustusselts kuulub Eesti Aerometile, mille omaniku Peter Sedini kinnitusel oli Farreti eelmise aasta kahjum seitse miljonit krooni. Farret ja Eesti Aeromet olid ainukesed seltsid, mille 1994. aasta audiitoraruanne oli oluliste märkustega.
Kogutud preemiate põhjal suurima Eesti erakindlustusseltsi ASA Kindlustus omakapital oli 484 644 krooni. ASA peadirektor Sergei Net?ajev lausus, et tema arvates on see kindlustusseltsile täiesti piisav.
Kindlustusseltsidest vähenes 1994. aastal põhikapital (aktsia- või osakapital) ainult Eesti Kindlustusel. Riikliku kindlustusseltsi põhikapital oli 31. detsembri 1994. a seisuga nii elu- kui vara-kindlustuses 140 000 krooni. Eesti Kindlustuse eelmise aasta bilansi puhastamisel jäädi 30 miljoni krooniga kahjumisse.
Eesti Kindlustus oli kogutud preemiate mahult 1994. aastal turuliider, kuigi kindlustusseltsi liidripositsiooni kõigutas ASA Kindlustuse turuosa kasv. Eesti Kindlustus kogus 1994. aastal 26,5% kõigist kogutud preemiatest, ASA 18,9%. Kahele suuremale kindlustusseltsile järgnesid liikluskindlustuse fond 9,9%, Bico 8,1% ja Farret 5,9%. Kolme esimese kindlustusseltsi lepinguportfellis on samas kõige suurem osa kõrge kahjususega liikluskindlustuse lepinguid.
Sergei Net?ajev ütles, et ASA turuosa küll kasvas, kuid rõõmustavam oleks, kui ka hüvitisi oleks makstud vähem. ASA eelmise aasta kahjum oli 4,7 miljonit krooni, sellest 85% moodustas kohustuslik liikluskindlustus. 1995. aasta esimesel poolel oli ASA Net?ajevi sõnade kohaselt veel 1,1 miljoni krooniga kahjumis, kuid teise poolaasta kasum peaks aasta lõpus nullkasumi andma.
Net?ajevi hinnangul peaks järgmisel aastal liikluskindlustuse kahjusus vähenema, sest aasta algusest peaksid jõustuma uued liikluskindlustustariifid, mis aitavad perspektiivis selle kindlustusliigi kahjumi kindlustusseltsi jaoks nulli lähedale.
Kahjukindlustus tõi kindlustusseltsidele sisse 430,3 miljonit krooni, väljaminekud olid 400 miljonit krooni. Seega ei toonud kahjukindlustus eelmisel aastal eriti suurt kasumit ühelegi kindlustusseltsile.
Elukindlustuses teenisid kindlustusseltsid 41,6 miljonit krooni ja pidid välja maksma 46,7 miljonit krooni. Elukindlustusturg jagunes peamiselt kolme kindlustusseltsi vahel: Eesti Kindlustus 78,6%; Polaris-Elu 12,1% ja Blig 8,8%.
Võrreldes Läti ja Leeduga on Eestis kindlustuse osatähtsus majanduses kõige suurem: Eesti 1,14%; Läti 0,92%; Leedu 0,63%. Kogutud brutopreemiate mahult olid Läti ja Leedu kindlustusturg Eesti omast aga suuremad. Eestis koguti kindlustuses brutopreemiaid 26,5 miljonit USA dollarit, Lätis 35,3 miljonit dollarit ja Leedus 26,7 miljonit dollarit.
Eestis tegutseb 19 kindlustusseltsi, Lätis 43 ja Leedus 33 seltsi.
Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste märkis, et võrreldes eelmise aastaga on Eesti kindlustuse aastaraamat tunduvalt mahukam. Ta lisas, et praegu on kindlustusinspektsiooni andmetel Euroopas analoogiline väljaanne valminud ainult Ungaris.
«Aastaraamatud ilmuvad vahel isegi rohkem kui aasta pärast,» põhjendas Ridaste, miks eelmise aasta kindlustusseltside majandusnäitajad alles nüüd kaante vahele said.