Väikeettevõtja saab laenata riiklikust fondist
Pärnus kohvikuprojekti alustanud ASi Farry juhataja Kersti Türgi sõnul on laenu saamiseks vajalik lisaks vettpidavale äriplaanile ka tahtmist. Laenu tagasimaksmine on nii kohvikupidajate kui kala töötleva ASi Asteraal direktori Sigmund Karatu sõnul siiski keeruline. Kalatöötlejatel võttis laenu taotlemine aega kolm kuud, kohvikupidajatel kulus selleks pool aastat.
Fondi tegevdirektori Tarmu Ossipi sõnul on käesolev aasta keerulisim, sest nüüd selgub, kas otselaenud ka korrektselt tagasi makstakse.
Möödunud aasta riigieelarvest eraldatud 20 miljonist kroonist realiseeriti aasta lõpuks 11,6 miljonit. Ossipi sõnade kohaselt registreeriti fondis 70 laenutaotlust. EVEA, majandus- ja rahandusministeeriumi esindajatest koosnev fondi haldusnõukogu rahuldas neist 26.
Laenu saamiseks peab ettevõttel projekti elluviimiseks olema omavahendeid vähemalt 25% ulatuses. Tagatisena aktsepteeritakse ka laenu eest ostetavaid seadmeid.
Dokumentide vormistamine on Ossipi sõnul analoogne pankadega, keskmiseks laenu tähtajaks on kujunenud 3,5 aastat. Kuigi põhikirja kohaselt on võimalus anda laenu kuni 10 aastaks, oli möödunud aastal maksimaalne tähtaeg viis aastat.
Möödunud aastal osutus põhiliseks laenuviisiks otselaen fondist, mida anti 10 miljoni krooni ulatuses. Sellise tegevusega on fond täielikult vastutav laenude eest ja sellega kaasneb fondile ka väga suur risk, räägib Ossip.
Laenuriski vähendamiseks anti möödunud aastal välja kolm laenu kogusummas 1,6 miljonit krooni koostöös Tallinna Panga, Ühispanga ja Forekspangaga. Ossip on kindel, et fond kavatseb laiendada pankade ringi veel.
Möödunud aasta lõpul tegi majandusministeerium fondile ettepaneku hakata laenu väljastama vaid läbi pankade. Lõplikku otsust veel langetatud pole, kuid fondi sooviks on tegijate sõnul jätkata ka otsest suhtlemist väikeettevõtetega.
«Pangalaenude käendamine käivitub siis, kui väikeettevõte soovib pangast laenu, kuid tal puudub panga poolt nõutav laenutagatis,» selgitab Ossip. Selline käendussüsteem käivitub vaid siis, kui pank nõustub fondi poolt pakutavate tingimustega. Põhiliseks on panga aktsepteering käenduslepingule, mis sõlmitakse ettevõtte ja fondi vahel.
Möödunud aasta lõpul Pharega sõlmitud lepingu kohaselt saadakse Euroopa Liidult väikeettevõtluse krediteerimise projekti käivitamiseks miljon eküüd (14,8 miljonit krooni).
Majandusministeeriumi osakonnajuhataja Aleksander Bakirov lisab, et sellest 700 000 eküüd (10,5 miljonit krooni) läheb laenufondi. Ülejäänud 300 000 eküüd kulub väliskonsultantide palkadeks ja personali koolituseks.
Leping firmaga, kes projekti Eestis teostama hakkab, avalikustatakse Bakirovi sõnul jaanuaris, peale lepingu sõlmimist. Ossipi andmetel peaks raha olema lokaliseeritud Eestisse esimese kvartali jooksul.
Väikeettevõtluse krediteerimise fond asutati 1993. aasta septembris, mil talle määrati haldusnõukogu. Aasta jooksul ei leitud fondile aga rahalisi resursse, mistõttu sisuline töö seisis.
1994. aasta mais võttis valitsus vastu ettevõtluse riikliku toetamise seaduse. Juulis kinnitati väikeettevõtluse krediteerimise fondi uus põhikiri.
Esimesed 3,7 miljonit krooni määrati fondile 1994. aasta teisest lisaeelarvest. Raha laekus novembris ja siis alustas fond oma aktiivset tegevust. Esimese laenu andis fond välja möödunud aasta aprillis.