Mis kaasneb ettevõtte tulumaksu kaotamisega?

Riigi eelarve tulud ja ku-lud peaksid olema tasakaalus. Hetkel on siis ette-võtte tulumaksu kaotamisega välja pakutud bilansi üks pool, ent tasakaalustav teine pool on puudu.

Idee ise on okey, toetan seda kahe käega. Tööpuudus Eestis, mis formaaljuriidiliselt on alla 2%, on tegelikult üle 20%. Selleks, et ära hoida majanduslikku ja sotsiaalset katastroofi, on vaja realiseerida kõik ressursid selleks, et luua uusi töökohti. Kui ettevõtte tulu ei maksustata, siis võib suunata selle ettevõtte arengusse või siis uute töökohtade loomisele ning see aitab lahendada tööpuuduse probleemi.

Teisest küljest on hetkel Eesti riigi füüsiline struktuur ja selle käigushoidmiseks vaja minev finantskate tasakaalust väljas. Füüsiline struktuur koosneb kõigest, mis elab maksumaksja tulust. Praegu on näiteks füüsilisele struktuurile kate olemas kahe kolmandiku ulatuses. Kui katet ettevõtluse tulu maksustamise kaotamisele ei leita, süveneb füüsilise struktuuri katteta jätmise tendents veelgi.

Tulumaksu kaotamisega ettevõte maksuvabaks tegelikult ei jää, maksu alla lähevad ikkagi osutatud teenused, soetamised jne. Teiste sõnadega võiks seda nimetada tulumaksu soodustuseks. Kasuminorm Eestis on teiste riikidega võrreldes äärmiselt kõrge. Kuna maksustamisele jäävad edasi dividendid, ei näe ma ka ohtu, et Eesti muutuks nn maksuparadiisiks.

Selge on see, et tulu mak-sustamise kaotamine jätab firmasse raha firma arendamiseks, muuhulgas võimaluse ka palkade maksmiseks. Meie arvates ei teki eelarvesse korvamatut auku, ettevõtete tulumaksu osakaal eelarve tuluallikana on pidevalt vähenenud.

Kahtlemata elavdab tulumaksu kaotamine majanduselu. Positiivne ettevõtte seisukohalt on see, et ei toimu topeltmaksustamist. Ei võeta ettevõtjalt ära raha kui ettevõttelt ja ka kui üksikisikult. Seadus peaks ära hoidma ka kasumi kantimise offshore-firmadesse.

Ettevõtte tulumaksu kaotamine tekitab pinget 10% eelarvest, lahendusi tuleb hakata otsima. Ei näe sellist kompensatsiooni, nagu näiteks käibemaksu tõstmine. See tekitab poliitilise väitluse, et tegu on ainult ettevõtja kasuks tehtava asjaga. See on ka riigi, mitte ainult ettevõtja huvides. Püksirihma pingutamine on ajutine, maksu kaotamine suurendab kindlasti üksikisiku tulumaksu ja käibemaksu.

Alati saab hakata küll meile sisse sõitma Euroopa Liidu põhimõtetega. Kui üks riik on väga liberaalne ja teised Euroopa riigid on lootusetult hädas oma protektsionismi ja maksudega, siis võivad nad hakata sellele riigile käru keerama. Loomulikult me liigume Euroopa Liidu poole. Ent konkreetne liitumine on siiski läbirääkimiste küsimus, kus mõlemad pooled peavad kompromisse tegema.