Neljapäeval nimetas president Boriss Jeltsin Anatoli T?ubaisi järeltulijaks ning uueks riigi majandusprogrammi juhiks endise autotöösturi Vladimir Kadannikovi.
Erastamist koordineeriva omandikomitee esimeheks määrati majandustegelasena vähetuntud Aleksandr Kazakov, kes seni juhtis koostööd kohalike administratsioonidega.
Uus asepeaminister teatas kohe riigi majanduslike rõhuasetuste muutumisest. Venemaa esmase ülesandena näeb Kadannikov kohalike tootjate kaitsmist. «Me ei saa rääkida reformide edukast lõpuleviimisest enne kodumaiste tööstusharude tugevdamist,» väitis asepeaminister Interfaxile antud intervjuus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Varem on Kadannikov korduvalt nõudnud riiklike toetuste suurendamist tööstussektorile, kõrgemaid imporditolle siseturu kaitseks ning tugeva rubla poliitika muutmist.
Kaadrimuudatused järgnesid Venemaa teise uue asepeami-nistri Oleg Soskovetsi hiljutisele avaldusele, milles ta kritiseeris riigi püüdeid «matkida pimesi teiste riikide turumajanduspoliitikat ilma Venemaa iseärasusi arvestamata». Ühtlasi kutsus Soskovets üles range eelarve- ja monetaarpoliitika programmist loobuma.
Majandusreformide kulgu ümbritsev ebakindlus on ärevusse viinud riigi alles kujuneva finantsturu, kartuses, et monetaarpoliitika lõdvendamine toob kaasa uue inflatsioonilaine. Vaatamata ilmsele rõhuasetuste muutumisele hoiatas Jeltsin tegemast «ennatlikke ning kergekäelisi järeldusi».
Ka presidendi peamise majandusnõuniku Aleksandr Liv?itsi kinnituse kohaselt reformipoliitikas mingeid «drastilisi» muudatusi ei tule.
Kiusatusele rangest rahapoliitikast loobuda võib aidata vastu panna kohtumine rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindajatega. Eelmisel nädalal Moskvat külastanud valuutafondi missiooni eesmärk oli otsustada 6,25 miljardi dollari suuruse reservlaenu viimase osa väljamaksmise ning täiendava, üheksa miljardi dollari suuruse krediidiliini avamise üle.
Jahmununa presidendi kursimuutusest on rahvusvaheline valuutafond ähvardanud krediidiliinist loobuda. FT-REUTER-BNS