- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti maksab Via Baltica eest 570 miljonit
Rahvusvahelise töögrupi juhi Rootsi keskpanga ekspresidendi Bengt Dennise sõnul tuleks Eesti, Läti, Leedu ja Poola valitsusel kohalikest vahenditest leida 75 kuni 100 miljonit krooni, ülejäänud peaks tema sõnul tulema välisabi või -laenudena.
Investeerimisprogramm on Eesti maanteeameti tehnikadirektori Aleksander Kaldase hinnangul dokument, mis näitab, kui palju oleks vaja esimesel etapil investeeringuid teha. «Tegemist ei olnud mitte mingil juhul raha jagamisega, nagu öeldi esmaspäeva õhtul Aktuaalses Kaameras,» ütles Kaldas.
Kaldase sõnul on Eestil oma investeeringutest praktiliselt olemas kate 59 protsendile. «Sellest moodustab kohalik raha 46% ehk 263 miljonit krooni, ligi 47 miljonit krooni riigieelarve juures olevast riiklike investeeringute plaanist, maantehoiu eelarvest on kavas eraldada 62 miljonit krooni,» lausus Kaldas.
Via Balticat läbivate linnade eelarvest saadakse 154,4 miljonit krooni, enamik Tallinnalt. Välisabist on hetkel Kaldase ütluse kohaselt kindel Phare 19 miljoni krooni eraldamine Ikla piiripunkti jaoks. «Tõenäoline on ka viie miljoni dollarise pangalaenu saamine,» lausus Kaldas. «Välisraha osakaal on seega 13%.»
Sajandivahetuseks tahetakse korda teha 445 kilomeetrit ligi 1000 kilomeetri pikkusest Via Baltica maanteest. Eestis on plaanis viie aasta jooksul 190 kilomeetrist korda teha 70 kilomeetrit.
Aastaks 2000 tuleb maanteedel kasutatavad märgistused muuta vastavaks rahvusvahelistele standarditele. Uusi ümbersõite ja teid on kavas rajada seitsmes asulas ning parandada tuleb töörühma hinnangul ka Tallinna läbisõitu, mis omakorda läheks maksma ligi 300 miljonit dollarit.
Poola maanteeameti esindaja Marek Rolla ning Leedu transpordiministeeriumi kantsler Algirdas Sakalys ütlesid Stockholmis, et kuigi neil riikidel on veel tõsiseid probleeme Via Balticaga liitumisel, liigub asi viimasel ajal paremuse poole. «Erilisi probleeme korralike piiripunktide väljaehitamisega ei ole,» kinnitasid mõlemad.
Möödunud aasta detsembris kirjutasid Balti riikide, Poola ja Soome transpordiministrid ning Euroopa komisjon alla memorandumile koostöö jätkamiseks.
Via Baltica investeerigute programmi ettevalmistustes on osalenud maailmapank, Euroopa investeerimispank, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank ning Põhjamaade investeerimispank.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele