Reservvili turu rahustamiseks

Majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo lausus, et lähiajal jõuab valitsusse seaduseelnõu riigi toidureservi kohta, milles tehakse ettepanek luua lisaks kahe aasta julgeoleku varufondi käsutuses olevale teravilja riigireservile spetsiaalne, ühe aasta viljavarudest koosnev stabiliseerimisvarude fond.

Stabilisatsioonivaru jääks kava kohaselt põllumajandusministeeriumi käsutusse. «Meil pole seaduslikku õi-gust riigireservi vabastamiseks muidu kui sõja- või eriolukorras,» tõdes Leivo.

Riigi viljasalve peadirektori Ago Sootsi väitel oleks stabilisatsioonivaru hädasti tarvis ning selle orienteeruv maht võiks ulatuda kuni 30 000 tonnini.

Ka leivaliidu esimees Arnold Kimber nõustus stabilisatsioonivaru loomisega, mis paisataks müüki siis, kui praegu vabastatud 5000 tonni rukist poolteise kuu pärast otsa saab.

19. jaanuaril algselt vaid Tartu viljasalvele mõeldud julgeoleku varufondist vabastatud 5000tonnine teraviljareserv jaotatakse lähipäevil viie Eesti suurima veski vahel.

Leivo sõnul tuli tal korrigeerida algselt ajakirjandusse jõudnud avaldust, mille kohaselt 5000 tonni rukist kuulus müügiks ainult Tartu teraviljaühistule. Nüüd jagab riigi viljasalv rukkikoguse Tallinna, Tartu, Viljandi, Pärnu ning Rakvere veski vahel.

«Veskimehed arvavad, et mingi koguse rukist peaks ka veel Eestist kokku osta saama,» rääkis Kimber. «Suuremad ühistud hoiavad praegu lihtsalt vilja kinni ning ootavad ära, mis juhtub hindadega.»

Kimberi hinnangul ulatub varu, mida kohalikud ühistud kinni hoiavad, tuhandetesse tonnidesse ning arvestades riigiresevist vabastatud rukkikoguse 1750kroonist tonnihinda, lasevad ühistud ilmselt lähiajal oma vilja sama hinnaga müüki.

Rakvere tevaviljaühistu tootmisdirektor Ilja Ivanov ütles, et kui riigireservist saadud 700 tonni Rakverel otsa lõppeb, võib ilmselt oodata uut kogust.

«Teades vilja hulka, mis riigireservis hoitakse, ning seda, kui palju riik vilja tarbib, saaksime praeguse riigireserviga läbi kuni juunikuuni,» möönis Ivanov.