1. veebruar 1996
Jaga lugu:

Saaremaa ehitab hotelle

Kuressaares käivituvad Saaremaa suuremad hotelliprojektid

Ühele uuele hotelliprojektile andis Kuressaare linnavalitsus rohelise tee eelmise aasta kevadel. Ligi 30 miljoni krooni suuruse eelarvega hotelli ja ärikeskuse kompleks Kuressaare kesklinnas kuulub aktsiaseltsile Aare. Projektis on osanik ka AS Baltic Tours Saaremaa, kelle ülesanne on hotellile külastajad leida. ASi Aare juhatuse esimehe Urmas Tammo sõnul kaetakse ligi pool hotelli maksumusest välispangast saadud laenuga.

Teine suurem hotelliprojekt, mida Kuressaares on juba ligi aasta vaetud, on seotud ASiga Saaremaa Kaubamaja. Kaubamaja omanikud soovivad laiendada äripinna juurde kuuluvaid ruume, ehitades kõrval asuva hoone baasil välja suurema kolmetärnihotelli. Kaubamaja direktori asetäitja Riho Kilumets ei soovi hotelliprojektist enne lähemalt rääkida, kui kõik sellega seotud probleemid pole lahendatud. Oma sõnade kohaselt ei kahtle Kilumets, et projekt, kuhu kuulub lisaks hotellile ka kaubanduskeskus ja restoran, ennast ära tasub. Kilumets usub, et mõlemad Kuressaare kesklinna kerkivad suurprojektid leiavad piisaval hulgal külastajaid.

Kuressaare abilinnapea Jaan Lember ütleb, et linnavalitsuse poolt vaadatuna on suured hotelliprojektid teretulnud. «Praegu on turismifirmadele sageli probleemiks see, et suuremad turismigrupid tuleb paigutada erinevatesse majutuskohtadesse, kuna ühte lihtsalt ei mahu,» sõnab ta. «Ühtegi majutuskohta, mis vastaks klassikalistele hotelli nõuetele, Saaremaal praegu ei ole.»

Lember räägib, et Kuressaare arenguplaan näeb ette veel vähemalt ühe suurema hotelliga turismikeskuse ehitamist Kuressaare lossi lähedale mere äärde. Väljapakutud krunti on Lemberi sõnul käinud uudistamas mitmed välisinvesteerijad, kuid oma lõplikku jah-sõna pole öelnud veel keegi. Esialgu pidurdas huvilisi ka see, et linnavalitsuse pakutavat krunti polnud võimalik osta.

«Saaremaal on loodus võimaldanud turismiga tulutoovalt tegelda vaid neli kuud, kuid välisinvesteerijad sooviksid näha, et hotelli täituvus oleks vähemalt 50--60 protsenti aastas,» räägib abilinnapea investeerijate kõhklustest. «Teine probleem seisneb selles, et linnas puudub rahuldav kommunaalsüsteem -- kanalisatsioon ja vesi. Potentsiaalne investeerija peaks tegelema ise selle rajamisega.»

«Suurejoonelised projektid panevad kõhklema,» räägib ASi Nasva Jahtklubi tegevdirektor Meelis Saarlaid. «Võtab vähemalt kümme aastat aega, enne kui Saaremaa hotellindusse investeeritud raha hakkab ennast tagasi teenima. Majutustegevus on siin tasuv ainult suvel, talvel oleme kõik jäävangis, enamus hotelle on üsna tühjad või suletud,» lausub ta. Nasva sadamas asuvas hotellis on 20 tuba.

Saarlaid lisab, et ka suvel jääb majutuskohtadel palju raha saamata seetõttu, et suurem osa välisturiste viibib Saaremaal vaid ühe päeva või kasutab ööbimiseks jahti või autovagunit. Enamiku majutuskohtade aastane täituvus jääb alla 40 protsendi, hindab Saarlaid.

Nasva jahtklubi hotell valmis eelmisel aastal. See oli üks esimesi välisinvesteerijate abiga valminud majutusprojekte Saaremaal. Saarlaid märgib, et tänaseks on omanikud investeerinud jahtklubi kompleksi üle kümne miljoni krooni. Kompleksi käive oli eelmisel aastal suurusjärgus kolm miljonit krooni. Suvine käive hoiab hotelle üleval

«Võtab aega, enne kui projekt hakkab investeeringuid tagasi teenima,» vastab Saarlaid põiklevalt küsimusele, kas omanikud on tehtud kulutustega rahul. «Enne tuleb kompleksi veel täiendada ja lisainvesteeringuid teha,» lisab ta.

Kuressaare hotelli Merekivi direktor Üllar Õun leiab, et Saaremaal on enim turgu majutuskohtadel, mis vastavad kolme tärni hotelli nõuetele ja pakuvad külastajale kompleksset teenust.

Talvel on Merekivi direktori arvamuse kohaselt kõige mõistlikum hotell sulgeda. «Üle mere, Gotlandil, on talvel peaaegu kõik hotellid kinni,» ütleb Õun.

Kaheksakümne kohaga Merekivi teeb direktori sõnade kohaselt talvel uksed lahti vaid juhul, kui selleks laekub eritellimus või on tegemist mõne suurema üritusega. Direktor kinnitab, et hotellile piisab täiesti suvekuudest, mis andsid hotelli eelmise aasta käibeks suurusjärgu kaks miljonit krooni.

«Turismiga tegelemine nõuab palju tööd ja investeeringuid,» sõnab Õun. «Paraku on meie pankade laenuprotsent väikeettevõtja jaoks liiga kõrge. Välispangad nõuavad kindlat tagatist maa näol, mida seni oli võimatu anda.»

«Nüüd, kus maaprobleemid hakkavad ettevõtja jaoks lahenema, elavneb kindlasti ka ehitustegevus,» prognoosib Õun.

Saaremaa turismi- ja puhkemajanduse ühenduse direktori Karmen Paju sõnade kohaselt on saare üks suuremaid probleeme see, et valdav osa majutuskohti paikneb Kuressaares. Paju andmetel asub Kuressaares 23 majutuskohta, üle saare ainult 14 lisaks.

Kuressaarest väljaspool täidavad tekkinud tühimiku turismitalud, mida on Saaremaal kokku ligi viiskümmend.

Paju hinnangul mahuks Saaremaale veel hulgaliselt erinevaid majutuskohti, kuna Saarte instituudi poolt läbi viidud turismiuuringu põhjal kurdab suurem osa saart külastanutest, et odavaid ööbimiskohti on liiga vähe ja need on väga raskesti ülesleitavad.

Saaremaa maaturismi kataloogi andmetel on kahekohalise toa hind erinevates võõrastemajades 350--850 krooni ööpäevas.

Kämpingutes ja puhkekülades on ühe koha hind 60--180 krooni, turismitaludes 100--240 krooni ööpäev. Telgikoht maksab erinevates kohtades 35--50 krooni.

Saarte instituudi uuringu põhjal käis eelmisel turismihooajal Saaremaal üle 150 000 külastaja, kes jätsid saarele umbes sada miljonit krooni.

Karmen Paju arvab, et käesoleval aastal nimetatud summa tõenäoliselt suureneb.

Iga laevaturist jättis uuringu põhjal Saaremaale ligi 900 krooni, keskmine jahiturist, kes purjetas Saaremaa rannikul kuni viis päeva, ligi 1700 krooni. Eesti autoturistid jätsid oma Saaremaal viibimise ajal saarele keskmiselt 570 krooni ja teiste riikide autoturistid 1600 krooni. Seejuures kulutasid Saaremaal viibinud turistid uuringu andmetel raha peamiselt toidupoodides, baarides ja restoranides. Järgmised kuluartiklid olid suveniirid ja tööstuskaubad. Eelnenud kaubagruppide järel maksti enim ööbimisteenuste ja bensiini eest.

Saarte instituudi uuringu käigus selgus, et üle poole Saaremaad külastanud inimestest olid eestlased. Arvuliselt teisel kohal olid soomlased ja neile järgnesid rootslased. Ülejäänud riikide kodanike osatähtsus küündis Saaremaa külastajate seas uuringu andmetel vaid nelja protsendini.

Karmen Paju hinnangul moodustavad ligi kaheksakümmend protsenti Saaremaad külastanud välisturistidest soomlased. Seejuures suurem osa neist on keskealised ja vanemad inimesed, kes tulevad Saaremaale kaheks-kolmeks päevaks puhkama või tervist parandama. Nooremad inimesed piirduvad tavaliselt lühemate külastustega, mille põhjuseks võib Paju sõnutsi olla asjaolu, et Saaremaal leidub liiga vähe võimalusi aktiivseks puhkuseveetmiseks.

Saarte instituudi lõbusõiduturistidele esitatud küsimusele, kas nad tuleksid tagasi Saaremaale, vastas positiivselt vaid veerand küsitletutest. Enam kui üheks päevaks soovisid tagasi tulla vaid üksikud. Tallinna ja Pärnu kõrval Eesti populaarsuselt kolmanda turismiobjekti Saaremaa jaoks peitub viimastes vastustes tõsine probleem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum