Arvutiseerimise rahastajad pole selged

«Tahame selles suunas pingutada, et me saaksime reaalsed vahendid projekti käivitamiseks,» lausus Aaviksoo kolmapäevast kohtumist kommenteerides. «Ma loodan, et ka 1997. aasta riigieelarves oleks mingisugune rida selle projekti jaoks olemas.»

«Kui Eesti riik ise sellise projekti puhul asja tõsiselt ei võta, siis vaevalt saab seda loota partnerite poolt,» märkis Aaviksoo. «Alati peab kasu saaja ka ise näitama, et tal on asjaga tõsi taga.»

Selleks aastaks on riigieelarvest koolidele arvutite ostmiseks eraldatud neli miljonit krooni. Aaviksoo sõnade kohaselt võiks järgmisel aastal see summa olla viis korda suurem ehk 20 miljonit krooni.

Aaviksoo märkis, et koolide komputeriseerimisprojekti finantseerimisallikad peavad olema võimalikult mitmekesised. «Finantsmõttes on tegu avatud projektiga,» kinnitas ta.

Haridusministri kinnitusel on kõik pakkumised teretulnud, kuid maailmas pole tasuta asju ja iga partner tahab näha neid oma huvides. «Sellepärast peab meil olema riiklikult väga selge nägemus, kuidas programmi ots-otsaga kokku viia,» sõnas Aaviksoo.

«Arvutiseerimisprojekti kogusumma mõttes on mingi number õhus liikunud ja ma ei näe mingisugust põhjust sellest taganeda,» lausus ta. «Ehkki see võib kõikuda sõltuvalt sellest, millise sisu asi saab,» lisas haridusminister.

Eesti koolide komputeriseerimisprojekti ligikaudseks maksumuseks on pakutud 10--20 miljonit USA dollarit (117--235 mln krooni).