Phare abistab tasuta konsultatsioonidega
Teede- ja sideministeeriumi investeeringute- ja välisabi büroo juhataja Peeter Zkepasti sõnul hõlmavad Phare konsultatsiooniprojektid infrastruktuuriprojektide rahastamise ettevalmistamist. Projektide käivitamise üle käis esmaspäeval Tallinnas läbirääkimisi pidamas Phare programmi Balti riikide ja Poola transpordikuraator Jean Dropinski.
Eesti jaoks on konsultatsiooniprojektidest tähtsaimad Tapa--Tartu--Petseri raudteeliini tehniline ja teostatavuse uuring. «Mööda seda kulgeb hetkel 40 protsenti meie transiidist,» märkis Zkepast. Oluline on ka projekt, mis käsitleb RE Eesti Raudtee ümberstruktureerimise uuringuid ettevõtte tulevast erastamist silmas pidades.
Konsultatsiooniabi tahab Phare anda veel Eesti lennundussüsteemi arendamisel. Lennuameti finantsdirektori Andres Aruoja sõnul on riik ise sõlminud lennundussüsteemi väljaarendamiseks Euroopa investeerimispangaga lepingu 20 miljoni ECU (294 mln krooni) suuruse krediidiliini avamiseks. Aruoja sõnul on praegu sellest avatud kolm miljonit ECUd (44 mln krooni), millega on alustatud lennujuhtimiskeskuse rajamist ja muid projekte.
Phare on lubanud konsultatsiooniabi ka maanteeametile liiklusohutuse programmide väljatöötamiseks. Zkepasti sõnul tuleb koostada kolm programmi, millest esimene hõlmaks vajadusi lähema kolme aasta jooksul, teine viie kuni kümne ja kolmas üle kümne aasta vältel.
Ühe Phare abiprojektiga kavatsetakse anda abi teede- ja sideministeeriumile. Selle raames on kavas luua ministeeriumis üksus projektide juhtimiseks, mis hakkab tegelema välisabi juhtimise ja konsulteerimisega ning muu nõustamisega.
Pärast uuringute, kalkulatsioonide ja arenguperspektiivide määratlemist saab hakata otsima infrastruktuuri-projektide finantseerijaid. «Phare on nõus projekte kaasfinantseerima pooles ulatuses riigi eraldatavast summast, juhul kui raha on riiklikus investeeringute programmis,» märkis Zkepast.
Ei Phare ega Euroopa Liit pole nõus nende projektide elluviimisel peafinantseerija rolli enda kanda võtma. Raha tuleb leida Eesti riiklike investeeringute programmist, kuid kuna seal seda eeldatavasti vajalikul hulgal pole, tuleb riigil laenu võtta, lausus Zkepast.