8 veebruar 1996

Soomlaste jenka Eestis hakkab lõppema

Kui Äripäeva ajakirjanikud eile Tallinna reisisadamasse jõudsid, oli seal keeruline tabada soomlast, kes suutnuks piisavalt selgesti kommenteerida Soome valitsuse kava keelustada alkoholi ja tubakatoodete sissevedu riiki.

Iseenesest on Soome sotsiaal- ja tervishoiuministri Huttu-Juntuneni initsiatiiv väidetavalt meie põhjanaabrite tervise parema säilitamise huvides kahtlemata tervitatav. Kuid kindlasti ei ole tervis see esmane ja ainuke Soome alkoholiseaduse muutmise põhjus. Peatähtis on siiski raha. Soome valitsuse infobüroo juhataja Kauko Holopainen on Äripäevas väitnud, et Soome riigil jäi eelmisel aastal alkoholi ja tubaka sisseveo tõttu saamata ligi miljard marka. Soome jae-kaubanduse liit on välja rehkendanud, et soomlased on oste sooritades Eestisse jätnud 2--2,5 miljonit marka.

On selgemast selgem, et Eesti astub tihedalt Venemaa kannul Soome kodanike viina ja õlle peale kuluvate markade kasseerimisel. Ametlike andmete kohaselt vaid kümmekond protsenti Soome sisseveetavast alkoholist tuleb mujalt kui eelnimetatud kahest riigist. Seega on need miljonid margad, mis jäävad välja ametlikest statistikaaruannetest, soomlaste tubliks lisainvesteeringuks Eesti majandusse.

Alkoholi sisseveo keelamisega lahendab Soome riigist kodanike abiga väljavoolava rahahulga pidurdamise prob-leemi viisil, mida meie maal tavatsetakse nimetada vanamoeliseks ehk -meelseks. Mingi asja ärakeelamine on märksa lihtsam, kui võtta kaalumisele Soome tarbekaupade müüjate õlle ja tubakatoodete aktsiisimaksu vähendamise ettepanek või jaekaupmeeste ettepanek toidukauplustes alkohoolsete jookide müügi alustamise kohta, mis vähendaks salaviinavedu ja õllelaadungite toomist reisidelt.

Ka ei ole päris selge, kuidas pannakse haakuma Euroopa Liitu pürgiva Soome kavandatav seadusemuudatus ELis valitsevate seadustega, sest ELis võib inimene üle piiri viia rohkem napsu, kui Soome siiani üle oma piiri lubas.

Eestlastel ei tasu soomlaste kavandatavat seadusemuudatust traagiliselt võtta. Mõningaid muresid tekib võib-olla laevafirmadel ja jaekauplejatel.

Näiteks Tallinki müügidi- rektor Hannes Saarsoo prognoosib reisijate arvu vähenemist 10--15%. Eelmisel aastal moodustas soomlaste tekitatud käive Tallinna kaubamajas viiendiku. Mõne protsendi võrra võib ka see näitaja kukkuda. Kuid senikaua, kui Eestis juust, vorst ja muu söögikraam endiselt oma tuntud kvaliteedis ja endiselt odavate hindadega kättesaadavad on, pole ka ülelahe ostjate otsalõppemist karta. Samuti ei pelga käibelangust Liviko. Sest lahedasti üle vee tulija saab kohapeal va hundijalavett ehk õllelurri sisse valada kui palju mahub.

Äripäev loodab, et tänu põhjanaabrite alkoholiseaduse uuenduskavale ei kujune Eesti noortel välja stereotüüpi soomlastest kui pidevalt purjus inimliigist ja tublid Soome inimesed ei pea enam tundma häbi oma turistide käitumise pärast Tallinnas.

Hetkel kuum