11 veebruar 1996

Väärtpaber läheb hinda

Paar aastat tagasi tormas Stockholmis Eesti majas pintsakuhõlmade lehvides Äripäeva ajakirjaniku juurde lipsustatud härrasmees. Haaras ajakirjanikul nööbist ja vedas siis ümber nurga asuvasse hiina restorani. Tasuta lõuna eest oli ajakirjanik tänu võlgu ligirutanud tuttava juristi jaoks erakordselt edukale päevale Stockholmi aktsiabörsil.

Eesti ettevõtjal on aeg asuda osalema väärtpaberiturul. Äri-päev peab siinjuures silmas mitte ainult suurettevõtjaid või panku. Kodus baarikappi või panka nõudmiseni arvele seisma jääma kippuvat raha tekib ka väiksematel firmadel, samuti mujal maailmas suurimasse ettevõtjate klanni kuuluvatel eraisikutel.

Pidevalt väheneb väikeettevõtja seas nii levinud käest kätte laenu võtmine ja andmine. Laenuandmisega kaasnev risk hakkab ületama tagasi tulevat kasumit.

Ka praegu on ettevõtjal võimalik saada umbes päeva jooksul 100 000 krooni laenu, mille kuuintress kõigub 5--20% ulatuses. Laenusumma ja intressi suurus on otseses sõltuvuses laenuvõtja ja -andja omavaheliste sõprus- või sugulussidemete tugevusest. Ent ettevõtluse kasumimarginaalid kahanevad, kahaneb ka laenu võtnud ettevõtja võimalus maksta nii kõrget intressi. Seega, laenuintress peab langema, ent laenuandmise risk jääb samaks. Raha veeretamiseks tuleb leida teised rattad.

Vajadusega panna raha liikuma seisab ettevõtja silmitsi üha tihemini. Selle põhjuseks juba eespool nimetatud ettevõtluse kasumimarginaalide vähenemine ning kasvav konkurents. Iga teenitud «koidula» tuleb paigutada võimalikult kasutoovalt, muidugi kaaludes investeeringu riski.

Igas inimeses peitub mängur. Suuremal või vähemal määral on õhetust näkku toov hasardikogemus olemas kõigil. Seda enam peaks tunne olema tuttav ettevõtjale, ükskõik millise ettevõtluse kasum ongi tegelikult ju riskide määratlemise tulemus.

Mingi aktsia või võlakirja noteeringu tõus võib tõepoolest panna restoranis lõunat välja tegema ka võhivõõrale. Teisest küljest on loomulikult olemas ka mehi, kes väärtpaberitega mängides on jäänud ilma isegi hommikusöögist. Siiski on kindel, et põhjalikult tehinguid ja nendega kaasnevaid riske läbi kaaludes saab väärtpaberiturul kõhu täis ja jääb ülegi.

Väärtpaberiturg Eestis kasvab. Ostetakse ja müüakse ligi paarikümne firma likviidset aktsiat või võlakirja. Seni on suurim osa turul kaubeldavatest väärtpaberitest pankade aktsiad, lähiaegadel on oodata ettevõtete aktsiate või võlakirjade osa olulist suurenemist.

Tehingutest teenitav kasum võib ulatuda mitmekümne protsendini. Näiteks pool aastat tagasi ostetud Hansapanga aktsiat praegu maha müües on poole aastaga teenitud tulu ligi 90%. Minnes ennustamise tihti tänamatule teele pakub Äripäev lähiaegade turutegijaks aga Saku õlletehase aktsia.

Tulu teenimise võimalusi iseloomustab Äripäeva üldindeksi muutus: eelmise aasta aprilli 100 punkti pealt on indeks tänaseks tõusnud 156 punktini. Aprillis ostetud portfelli, mille kooslus on analoogne Äripäeva indeksi arvutamisel kasutatava arvestusliku portfelli sisuga, investeeritud 100 krooni on toonud portfelli väärtuse kasvuna tagasi 56 krooni. Aasta lõpu üldindeksi näitajaks prognoosib Äripäev 200 punkti. Selline indeksi kasv on väärtpaberiturul osalemise pooltargumentidest veenvaim.

Hetkel kuum