- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensionimiljarditest tuleb seltsidel ilma jääda
Sotsiaalminister Toomas Vilosius ütles, et praegu on riigikogule esitatud neli pensioniseaduse eelnõu, millest viimane, teisipäeval esitatu, on kõige põhjalikum. Vilosiuse sõnutsi on eelnõud umbes 70% ulatuses kattuvad.
Eelnõu kohaselt sotsiaalmaksust laekuva raha haldamisel ei paigutata seda erakindlustusseltsidesse ning kohustuslikku pensionikindlustust riik rakendada ei kavatse. «Aga ma kordan, et see on praegune variant, ja kindlasti tehakse aktiivset lobby't,» lisas Vilosius.
«Mis võiks olla erakindlustusseltsi suurim unistus,» küsis Vilosius. «Kui riik oma seadusega garanteerib raha, mis voolab tema kindlustuskompaniisse!» lisas ta.
Uus pensioniseaduse eelnõu näeb ette, et kui näiteks 1997. aastal laekub sotsiaalmaksuna 5 miljonit krooni, siis jagatakse see raha ära sotsiaalmaksu maksnud inimeste arvuga, mille tulemusena saadakse pensioniosaku suurus ehk koefitsient.
Kui osaku suurus on järgmisel aastal näiteks 15 000 krooni, siis on koefitsient 1,0. Inimene, kes teenib aga 30 000 krooni, saab pensionile jäämise ajal pensioni siis kehtiva osaku suuruse korrutamisel koefitsiendiga 2,0, selgitas Vilosius.
Uus pensioniseaduse eelnõu jagab Vilosiuse sõnutsi sotsiaalmaksu edaspidi tööandja ja töövõtja vahel ära, mis etapiviisiliselt töövõtja osa kasvades jaguneb aastaks 2004 võrdselt 10% ja 10%.
Vilosius ütles, et uue pensioniseaduse eesmärk ei ole tagada inimestele vanaduses hea äraelamine, vaid sellega peavad tegelema inimesed ise. «Aga riik ei saa lasta inimestel rentslis nälga surra,» lisas Vilosius.
Praegu käsutavad sotsiaalmaksust laekuvat raha Hoiupank, Ühispank ja Põhja-Eesti Pank. Sotsiaalministeerium peab läbirääkimisi ka Hansapangaga. Toomas Vilosius märkis, et läbirääkimiste mõte on saavutada võimalikult parem intress.
Vilosiuse sõnade kohaselt lähemal paaril aastal suuri sotsiaalmaksust laekuvaid summasid, mida kohe välja ei pea maksma ja saab investeerida, ei teki. «Aga jäägid peavad teenima maksimaalselt raha,» selgitas Vilosius. «Raha peab poegima.»
Pensionikindlustuse fondidesse raha paigutamisega on sotsiaalministri sõnul just inflatsiooni tõttu, mis on ca 20% aastas, keerulised lood. Fond peaks teenima kõrgemat intressi, kui on inflatsioon. «Seda pakuvad aga Safran, narkootikumid ja relvad, kuhu pensioniraha ei saa panna,» kommenteeris Vilosius. «Praegu on jäägid pankade deposiitidel.»
1. aprillil kavatseb valitsus muuta praegu kehtivat korda, mille kohaselt ei saa töötavad pensionärid kätte kogu pensioni, vaid ainult poole sellest. «Mujal maailmas sellist asja ei ole,» ütles Vilosius. «See on minu raha, mille ma olen välja teeninud ja ma pean selle saama.»
Ainus mööndus on, et kogu pensioni hakkavad saama need naised, kes on 60, ja need mehed, kes on 65 aastat vanad. Praegu saavad nn üleminekuperioodil inimesed pensionile varem, ja see vahe likvideerub 2003. aastal.
Muudatuse peaeesmärk on sotsiaalministri kinnitusel ettevalmistumine tõenäoliselt 1. jaanuaril jõustuvaks uueks riiklikuks pensioniseaduseks. Töötavad pensionärid saavad alates 1. aprillist lisaks 749 krooni. Selleks vajalik ressurss on Vilosiuse kinnitusel olemas. Mittetöötavatel pensionäridel tõuseb pension 1. aprillil ca 50 krooni võrra.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele