Riigi väärtpaberiinspektsioon on eksiteel

Kas Eesti on õigusriik, kui kõrge riigiametnik võib karistamatult ja ebaseaduslikult kahjustada eraettevõtja huve? Käesoleval juhul on riigi väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Vahur Lokk kahjustanud nii ASi Estiko mainet kui ka ASi Estiko aktsionäri, ASi Fondiinvesteeringu äritegevust, nimetades 7. veebruari Äripäevas ASi Estiko aktsiaid järelturukõlbmatuteks ning tehes ebaseaduslikke ettekirjutusi.

Riigi väärtpaberiinspektsioon laiendas tunduvalt väärtpaberituru seaduse pii-re, kuna nimetatud seadus reguleerib üksnes aktsiate avalikku väljalaskmist. ASi Estiko aktsiate müügi puhul ei ole tegemist emissiooniga, üks omanik, AS Fondiinvesteering, müüb oma vara, tehes avalikult reklaami. Oma vara müügiks ei vaja AS Fondiinvesteering litsentsi. Seega on väärtpaberiinspektsiooni viide väärtpaberituru seaduse paragrahvile 18 ebaõige, kuna antud juhul ei tegutse AS Fondiinvesteering väärtpaberituru kutselise osalisena väärtpaberituru seaduses toodud mõttes.

AS Estiko emiteeris E-aktsiad 1994. aastal, registreerides emissiooni väärtpaberiametis. Eelmise aasta 1. septembril jõustunud äriseadustik näeb ette aktsionäri õiguse vahetada üht liiki aktsiaid teist liiki aktsiate vastu. Nagu teada, on viimati vastu võetud seadus alati ülemuslik varem ilmunud seaduse suhtes, kui seaduste vahel ilmneb eba-kõla. Kui aktsionär vahetab A-seeria aktsia E-seeria aktsia vastu, jääb aktsiakapital samaks, uut emissiooni pole toimunud. On ülimalt kahju, et riigi väärtpaberi-inspektsiooni peadirektor ei tunne oma valdkonda, pidades kirjeldatud tehingut emissiooniks. Nagu näitas umbes nädal pärast aktsiate müügi peatamist alanud kirjavahetus väärtpaberiinspektsiooniga, on siiski võimalik leida mõlemat poolt rahuldavaid lahendusi seadusega mittereguleeritud küsimustes. Kahju, et Eesti ametnik näeb esimese võimalusena asja seiskamist, olemata kordagi vestelnud asjasse puutuva firma esindajatega. Riigi väärtpaberiinspektsioon pole kahjustanud mitte üksnes ASi Estiko, liigitades alati seaduste piires tegutsenud ettevõtte avalikkuse ees nende kilda, kes seadustest lugu ei pea -- riigiametnik on kahjustanud oma teoga kogu Eesti riigi mainet. Eesti ettevõtjana on mul olnud raske vastata ausalt ja samas Eesti riiki mitte kahjustavalt Ameerika äripartnerite päringutele Äri-päevas ja Sõnumilehes ilmunud artiklite kohta.

Rahandusministeerium on riigikogule esitanud eelnõu väärtpaberituru seaduse muutmiseks. See kehtestaks nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele sanktsioonid väärtpaberituru reeglite rikkumise eest. Kas ei peaks väärtpaberituru seadusega rakendama vähemalt samaväärseid trahve, kui kõrged riigiametnikud loovad oma reegleid valdkondades, mida seadused ei reguleeri?

Sama oluline kui see, et Eesti riik peab õppima käituma õigusriigina, on ka see, et majanduspoliitikas tuleb silmas pidada kogu Eesti arengut. Eesti areng sõltub kogu Eesti ettevõtluse käekäigust. Ei saa lugeda õigeks, et väärtpaberiturul arvestatakse ainult Saku õlletehase ja Tallinna kaubamaja aktsiaid. Nende vahendajate silmaring piirdub üksnes Tallinna regiooniga. Muidu juhtubki nii, et Tallinnasse asudes ei mäletata, kus asub Võru. Eestis on väärtpaberiturukõlbulikke firmasid rohkem, kui mõnedele riigiametnikele ja väärtpaberite vahendamisega tegelevatele firmadele meeldiks arvata.

Vaba turumajanduse üks alustaladest on aus kon-kurents, mida ei tohi takistada kohatult võimu näidata tahtvad ametnikud ega oma turuosa eest ebaeetiliselt võitlevad väärtpaberivahendajad.