Tarkvaraturg tõstab pead

Arenenud lääneriikides ületab arvutitarkvara müük kohati ka riistvara müügi. Eesti turul on tarkvara müük jäänud siiani selgelt alla riistvara müügile. 1995. aastal Eesti arvutiäris pöörelnud umbes 500 miljonist kroonist kuulus valdav osa riistvarale. Kui suur oli riistvara osa täpselt, ei oska ilmselt mitte keegi öelda, kuna täpne statistika selle kohta puudub.

Nüüd on mitmed Eesti tarbijad hakanud teadvustama, et ostes korralikust kohast tarkvara, on võimalus sellega koos saada ka koolitus konkreetsete programmide osas ning tehnilist tuge programmi müüja poolt. Tarkvara osakaalu kohta kohalikus arvutimüügis ei oska keegi täpsemalt midagi öelda.

Jaak Ennuste ütleb, et kui jagada tarkvaratoodete turg tinglikult kaheks, siis võis laiatarbetarkvara turul eelmisel aastal ringelda umbes nelikümmend miljonit krooni.

Arvutite müügi ja spetsiifiliste arvutitarkvaraprogrammide koostamisega tegeleva ASi Baltic Computer Systems (BCS) direktor Ants Sild räägib, et kuigi spetsiifiliste programmide osakaal turul müüdavate tarkvaratoodete seas on väike, maksavad need see-eest märgatavalt rohkem kui nn karbitarkvara. Ainuüksi ühe raamatupidamisprogrammi hind võib ulatuda pea poole miljoni kroonini, samas kui karbitarkvara hinnad jäävad alla 5000 krooni.

Spetsiaaltarkvara turust kõneledes ütleb Sild, et keskmine erasfääri klient kulutab hanke peale 100 000--200 000 krooni. «Suuremad hanked tulevad ikkagi läbi riigihangete,» lisab Sild. Keskmise riigihanke suurus kõigub tema sõnul viie ja kümne miljoni krooni vahel.

Silla hinnangu kohaselt peaks turumaht jagunema enam-vähem pooleks suurte tarkvaraprogrammide ja karbitarkvara vahel.

BCSi eelmise aasta netokäive oli 54 miljonit krooni. Firma müügikäivet lahates ütleb BCSi arendusdirektor Jako Bergson, et umbes 15 protsenti käibest tuli laiatarbetarkvara müügist, 70 protsenti riistvara müügist ja 12 protsenti spetsiaaltarkvara müügist ning klientidele osutatud teenustest. BCSi selle aasta netokäibeks prognoosib ta 60 miljonit krooni ja kogukasumiks umbes 20 miljonit krooni.

Kuigi praegu on suurem osa Eestis spetsiifilise tarkvaraga kauplevaid firmasid eestlaste kontrolli all, võib varsti oodata muutusi, väidab arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma. Ta ütleb, et näiteks Põhjamaade suurim spetsiaaltarkvara tootmisele spetsialiseerunud kontsern Tieto on käinud juba siinsete firmade juures maad uurimas võimaliku turu hõivamise eesmärgiga.