Maarahva erakonna ja põllumeeste kogu esindaja Andres Variku väitel on 40% maksusoodustus arvutuslik tulemus, mille puhul lähtuti sellest, kui palju laekub riigieelarvesse tagasi kaitsetollide abil, nii et eelarve püsiks tasakaalus. «Meie muudatusettepanekud on ka riigikogu töö indikaatoriks,» lisas ta, «kui teised esitavad ettepanekuid, siis teeme seda ka meie.»
Käibemaksu vabastamist taotlevad saadikud on seisukohal, et maksusoodustus aitab ning motiveerib põllumeestel rakendada suhteliselt lihtsat ja kontrollitavat raamatupidamist. «Need talunikud, kes seda soodustust ei taha, võivad loomulikult ilma raamatupidamiseta edasi elada,» lausus Arvo Sirendi.
Tema sõnutsi ei nõua põllumehed enam vaid soodustusi, vaid pakuvad välja ka reaalse võimaluse selle summa tagasisaamiseks. «Oleme seda arutanud ka koonderakonnaga ning nende seisukoht on, et koos katteallikate näitamisega võib muudatus reaalselt arutlusse tulla,» möönis ta.
Katteallikana pakuvad maaparteid, vaatamata sellele, et sarnane ettepanek mullu riigikogus maha hääletati, taas välja tollitariifide kehtestamist nende põllumajandussaaduste suhtes, mida Eestis küllaldaselt toodetakse. Need on elusloomad, liha- ja kalatooted, piimasaadused, munad, jahu, tangud, rasvad ning jahust kondiitritooted.
Sirendi tõdes, et oht maaparteide esitatud seadusemuudatuste mahahääletamiseks on olemas seegi kord, kuna ligi pool aastat läbirääkimisi reformierakonnaga pole edu toonud. «Kõnelused reformierakonnaga on nagu erinevates keeltes tõlgita suhtlemine,» kurtis Sirendi.
Sirendi märkis, et tollitariifide kehtestamise puhul tuleks Eestil lähtuda sellest, et vabakaubandus on vastastikune ning kui teised riigid oma siseturgu kaitsevad, pole meil vaja erandit mängida. «Minu arvates oleks piinlik seista külmas toas paljalt, samal ajal kui teistel on seljas soojad riided,» möönis ta.
Maarahva erakonna ja põllumeeste kogu ning maaliidu esitatud seadusemuudatused on Sirendi sõnul tarvis vastu võtta enne, kui Eesti saab maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. «Kui me WTOga liitume, ei saa me ise enam tollitariife tõsta,» selgitas ta. «Ma isegi kardan, et kui me pole nõus tollitariife kehtestama, siis ei pruugi Euroopa Liit meid vastu võtta.»
Eesti ettevõtjad pole aga kiirete imporditollide kehtestamisega päri.