15. veebruar 1996
Jaga lugu:

Maaerakonnad taotlevad maksusoodustust ja imporditolle

Seaduse muudatused lubavad põllumehele omatoodetud töötlemata teravilja, piima, veiste, sigade, lammaste, kodulindude ja munade realiseerimisel jätta riigile kuuluvast käibemaksust 40% enda taskusse.

Maaliidu fraktsiooni esimehe Arvo Sirendi sõnul peaks selline muudatus põllumeestele jätma 170 miljonit krooni aastas. «Päris väiketootjal sellest suurt kasu pole, juba saja lehma pidajale see aga mõjub,» selgitas ta. Hetkel müüvad põllumehed vähemalt viiendiku kogu vabariigi liha- ja piimatoodangust turgudel, mistõttu käibemaks pole neid ka seni oluliselt häirinud, tõdes Sirendi samas.

Isamaaliidu esimehe Toivo Jürgensoni ütluse kohaselt ajavad maksusoodustusi taotlevad saadikud segi kaks põhilist asja ning püüavad maal tekkinud sotsiaalseid probleeme lahendada majanduslike võtetega. «Teisalt tekitab selline soodustus kõlvatut konkurentsi, nii et kokkuvõttes ei saa aus tööinimene sellest mingit kasu,» möönis ta.

Maarahva erakonna ja põllumeeste kogu esindaja Andres Variku väitel on 40% maksusoodustus arvutuslik tulemus, mille puhul lähtuti sellest, kui palju laekub riigieelarvesse tagasi kaitsetollide abil, nii et eelarve püsiks tasakaalus. «Meie muudatusettepanekud on ka riigikogu töö indikaatoriks,» lisas ta, «kui teised esitavad ettepanekuid, siis teeme seda ka meie.»

Käibemaksu vabastamist taotlevad saadikud on seisukohal, et maksusoodustus aitab ning motiveerib põllumeestel rakendada suhteliselt lihtsat ja kontrollitavat raamatupidamist. «Need talunikud, kes seda soodustust ei taha, võivad loomulikult ilma raamatupidamiseta edasi elada,» lausus Arvo Sirendi.

Tema sõnutsi ei nõua põllumehed enam vaid soodustusi, vaid pakuvad välja ka reaalse võimaluse selle summa tagasisaamiseks. «Oleme seda arutanud ka koonderakonnaga ning nende seisukoht on, et koos katteallikate näitamisega võib muudatus reaalselt arutlusse tulla,» möönis ta.

Katteallikana pakuvad maaparteid, vaatamata sellele, et sarnane ettepanek mullu riigikogus maha hääletati, taas välja tollitariifide kehtestamist nende põllumajandussaaduste suhtes, mida Eestis küllaldaselt toodetakse. Need on elusloomad, liha- ja kalatooted, piimasaadused, munad, jahu, tangud, rasvad ning jahust kondiitritooted.

Sirendi tõdes, et oht maaparteide esitatud seadusemuudatuste mahahääletamiseks on olemas seegi kord, kuna ligi pool aastat läbirääkimisi reformierakonnaga pole edu toonud. «Kõnelused reformierakonnaga on nagu erinevates keeltes tõlgita suhtlemine,» kurtis Sirendi.

Sirendi märkis, et tollitariifide kehtestamise puhul tuleks Eestil lähtuda sellest, et vabakaubandus on vastastikune ning kui teised riigid oma siseturgu kaitsevad, pole meil vaja erandit mängida. «Minu arvates oleks piinlik seista külmas toas paljalt, samal ajal kui teistel on seljas soojad riided,» möönis ta.

Maarahva erakonna ja põllumeeste kogu ning maaliidu esitatud seadusemuudatused on Sirendi sõnul tarvis vastu võtta enne, kui Eesti saab maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. «Kui me WTOga liitume, ei saa me ise enam tollitariife tõsta,» selgitas ta. «Ma isegi kardan, et kui me pole nõus tollitariife kehtestama, siis ei pruugi Euroopa Liit meid vastu võtta.»

Eesti ettevõtjad pole aga kiirete imporditollide kehtestamisega päri.

Leivaliidu juhatuse esimehe Arnold Kimberi hinnangul põhjustaksid importjahule lisatavad tollid jahutoodete veelgi suuremat hinnatõusu, kuna suur hulk teravilja ja jahu tuleb kohalikel töösturitel importida. «Me ei tohiks tollimaksu panna sellele, mida ise ei suuda toota,» märkis Kimber. «Enne tuleb põllumehele anda kindlus vilja külvamiseks, alles siis kehtestada tollid.»

Samal seisukohal oli ka lihaliidu tegevdirektor Ants Erg, kelle sõnul oleks imporditollide kehtestamine liha ja lihatoodete suhtes elanikkonna huvide vastu. «Kui me ei suuda oma toodanguga vabariigi vajadust katta, siis tuleb importida ning tollibarjäär on siis loomulikult põhjendamatu,» lausus ta.

Ka Toivo Jürgensoni sõnul ei näe ta ühtegi adekvaatset tulemust, mida tollitariifide kehtestamine tooks. Ta möönis, et Läti eeskujule tuginedes, kus tollitariifide kehtestamine tõstis hindu ning vähendas toodangut, peab ta imporditolle majandusele kahjulikuks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum